28.09.2020
Suured summad liiguvad läbi erapankade, kes teenivad selle pealt suurt kasumit. Pilt on illustratiivne.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seisab: „Oluline on kriisi mõjudega toime tulemist toetav, stabiilne ning liigsete piiranguteta ettevõtluskeskkond. Ettevõtluskeskkonna fookuses peab hoidma kapitalile ligipääsu tagamist, seadusandluse ümberkujundamist, regulatsioonide lihtsustamist (sh. kohaliku omavalitsuse üksuste tasandil investeeringute tegemise lihtsustamiseks). Kapitalile ligipääsu parandamiseks tuleb lihtsustada KredExi toodete taotlusprotsesse ning muuta tingimusi soodsamaks.“
Eesti riik planeerib saabuvatest Euroopa Liidu rahadest ja omafinantseeringutest investeerida perioodil 2020-2024 keskmiselt 1,7 miljardit eurot aastas, seega kokku üle 8 miljardi euro. Need summad liiguvad läbi kohalike pankade, kes teenuste osutamise pealt teenivad kasumit, mis on ca. 20% kõrgem kui pankadel Soomes või Rootsis. Loomulikult teenindavad siinsed pangad lisaks EL-i rahadele ka Eesti riigieelarve muid vahendeid. Panku nimetatakse õigustatult majanduse vereringeks.
Eesti pangandust iseloomustavad täna muuhulgas järgmised negatiivsed jõujooned: väike konkurents ja sellest johtuvad kõrged laenuintressid ja juba pandeemiliseks muutunud võitlus (potentsiaalse) rahapesuga, mida tegelikult reaalselt pole Eestis juba aastaid toimunud – st. võitlus mineviku varjudega on toodud tänapäeva, mis väljendub ettevõtjatele ebareaalsete nõudmiste esitamises teemal „tunne oma klienti“, tagajärjeks massiline arvete sulgemine ja uutele klientidele arvete avamisest keeldumine. Nii on kindlam ja riskivabam.
Praegused pangad ei taha anda laenu kinnisvaraarenduseks väljapoole suurlinnu. Eestis on puudu ka pankadest, mis oleksid pühendunud väike- või keskmise suurusega ettevõtetele krediidi andmisele. Pangad peaksid tõdema, et litsents on neile välja antud mitte ainult kasumi teenimiseks, vaid missiooni täitmiseks, milleks on eelpool nimetatud majanduse vereringe efektiivne tagamine. Kasumi teenimine on sellega kaasnev loomulik kõrvaleesmärk, mille võimalus on kaasandena saadud koos pangalitsentsiga.
Pangandus peab seadma peaeesmärgiks osalemise majanduse igakülgses stimuleerimises. Riigi investeeringud aitavad säilitada tööhõivet, hoida tarbimist aktiivsena ja soodustavad seeläbi inimeste majanduslikku toimetulekut ning majanduse taastumist. Riiklik Arengupank aitaks kiirendada planeeritud investeeringute elluviimist ning käivitada täiendavaid investeeringuid, mis toetavad riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamist, näiteks hoonefondi ressursitõhususe tõstmises, hariduses, tervishoius, kiire internetiühenduse tagamises, keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõtus ühistranspordis ning taristu arendamises.
Riikliku Arengupanga (investeerimispanga) saaks luua algatuseks KREDEX- i ja MES-i (Maaelu Edendamise Sihtasutus) ja võib-olla ka EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) ühendamise teel. Esimese kahe mainitud asutuse raames on tänaseks jaotatud rahaline ressurss juba üle 2 miljardi euro. Kui sellele lisada eelpool nimetatud eurorahade laekumine ja võimalik muude riigieelarve vahendite teenindamine, lisaks erainvestorid, saame panga, mille turuosa võiks olla oluliselt suurem kui näiteks SEB-l või Swedbankil. Selle panga juures võiks olla ka Riiklik Arvelduskeskus, mille kaudu liiguvad igapäevased riigimaksed (näit. pensionid ja haigekassa rahad).
Riiklik Arengupank ei peaks olema kasumit taotlev organisatsioon, vaid sihitud peaeesmärgina Eesti majanduse stimuleerimisele, olles seega riigi investeerimispoliitika elluviimise üheks peamiseks instrumendiks. See roll võimaldaks Riiklikul Arengupangal tõsta väljastatavate laenude riskiastet võrreldes tavapäraste kommertspankadega, mis omakorda sunniks viimaseid rohkem konkureerima klientide pärast, mis kokkuvõttes tagab madalamad laenuintressid ja kvaliteetsema teenuse.
Riikliku Arengupanga kaudu oleks põhjendatud nn. PPP (riiklike ja erakapitali vahenditega koostöös elluviidavad) projektide finantseerimine, näiteks Saaremaa silla ehitamine. Riiklikus Arengupangas saaks erakapitali ja riikliku kapitali koostöötamist ühise katuse all analüüsida ja suunata. Seeläbi paraneks suurprojektide põhjendatuse analüüsimine, mis täna on ebapiisav (Rail Baltic ja muud taristuprojektid, põlevkiviõli tehas, puidukeemia tehase variandid jne.) kus riik osaleb või võiks osaleda.
Augustis Paldiskis toimunud investeerimiskonverentsil ütles rahandusminister Martin Helme, et toetab riigipanga ideed. „Eesti on ainus riik Euroopas, kus pole riiklikku investeerimispanka. Selle asutamine ei jääks minu taha, aga on teisi poliitilisi jõude, kellele see idee ei meeldi.” Aeg on jõuda konsensusele ja teha julgelt Eesti riigile kasulikke otsuseid, milleks Riikliku Arengupanga loomine kindlasti on. Sellise panga juhtimiseks on Eestis piisavalt kompetentsi ja ka eeskujusid ei tule kaugelt otsida, pöörakem algatuseks pilgud kasvõi Põhjala riikide poole.
Kai Rimmel
Riigikogu liige (EKRE)
Riigikogu majanduskomisjoni liige
