Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kaja Kallase järjekordne “saavutus”: reitinguagentuur Fitch langetas Eesti riigireitingu tasemele A+

29.07.2023
Fitchi reitinguagentuur Londonis.
© Scanpix

Reformierakonna valitsedes langeb kõik üldriiklik (elatustase, majandus, maine, positsioon maailmas jne) ning tõusevad ainult maksud ja hinnad, mida tõestab ka järgnev uudis.

BNS vahendab: “Reitinguagentuur Fitch langetas Eesti pikaajalise riigireitingu seniselt tasemelt AA- ühe astme võrra allapoole tasemele A+, reitingu väljavaade on stabiilne.

Fitchi teatel tingis reitingu langetamise olukord, kus valitsussektori üldine võlakoormus kasvab selle aasta lõpuks eeldatavasti 21,1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja jätkab keskpikas perspektiivis tõusmist. Võrreldes teiste Eestiga sarnaste riikide grupi mediaani 54 protsendiga, jääb Eesti võlakoormus aga jätkuvalt üheks väiksemaks.

A+ tase peegeldab Fitchi hinnangul seda, et Eesti majanduskasv on olnud nõrk ja majandus kahaneb tõenäoliselt teist aastat järjest. Majanduskasv peaks kiirenema aasta teises pooles koos reaalpalga kasvuga, kuigi seda võib agentuuri hinnangul tagasi hoida majapidamiste soov hakata oma säästupuhvreid uuesti kasvatama. Seetõttu prognoosib agentuur, et majandus kahaneb sel aastal 1,6 protsenti.

Agentuur märgib, et Eesti inflatsioon on juunis langenud 9,2 protsendile ja selle peamine põhjus peitub toiduainete hindades, mis peaksid koos muude hindadega küll langema, kuid seni on langus olnud aeglane. Fitch prognoosib, et aasta lõpus jääb inflatsiooni 5 protsendi lähedale ja aasta keskmisena 9,7 protsendi juurde.

Reitingu edasise langetamiseni võiksid agentuuri hinnangul viia valitsussektori võlakoormuse ja SKP oluline kasv, mida võib tingida kasvanud kulusurve või nõrgenenud majanduskasv, mis mõjutab eelarvelaekumisi. Samuti kui geopoliitiliste riskide oluline suurenemine avaldaks mõju majanduskasvule ja eelarvepoliitikale.

Reitingu tõstmiseni viiksid keskpikas plaanis võlakoormuse taseme vähenemine suhtena SKP-sse ning andmed selle kohta, et hiljutised majandusšokid pole tõsiselt mõjutanud majanduse kasvuväljavaateid, konkurentsivõimet ega inflatsiooni.”