Kas Eesti õppis eelmisest kriisist massiehitamise, kodulaenude ja soojaarvete osas?

Majandus,
©Uued Uudised
Kuigi osadel ehitustel kraanad seisavad, võib teisal märgata aktiivset töö jätkumist. Pilt on illustratiivne.

Vaadates, kuidas Tallinn ja Harjumaa viimaste aastate ehitusbuumi ajal uusi kortermaju täis ehitati, küsisid nii mõnedki endamisi: kas need ehitajad ja uue kodu omandajad eelmise kriisi peale ikka mõtlesid?

BNS vahendab: LVM Kinnisvara Tallinna korterituru analüüsi kohaselt ähvardab viiruse- ja majanduskriis esimesena lüüa paneelmajakorteri omanikke. Aga probleem on laiem.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Vähe on neid, kes korteri otsekohe ära ostavad – enamik Eesti inimesi võtab selleks pangalaenu. Kui nüüd töökohad massiliselt kaovad, kust tuleb siis inimestel võimekus laenuosakuid ära maksta?

Masu ajal laskis Reformierakonna säästu-kärpevalitsus pankadel nende raha päästmiseks korterid laenuhädas omanikelt tagasi korjata – inimesed läksid nö kuuse alla, pangad aga müüsid korterid sageli edasi välismaalastele.

Mis hakkab nüüd toimuma? Valitsuse eelarvemiinus ja laenud on väidetavalt osaliselt ka selleks mõeldud, et ettevõtteid ja inimesi toetades säiliks kodanike maksuvõime ja pangad taas oma raha kinnisvara lauskorjega tagasi ei võtaks. Iseasi, kui sügav tuleb kriis ja mil määral on võimalik lihtinimesi kodukaotusest säästa.

Isegi kui korter alles jääb, hakkavad tunda andma eksplutatsioonikulud, eriti just vanemate majade puhul (õnneks on esialgu suvi tulemas). LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingi sõnul on kuu jooksul langetanud hinda just 1970. ja 1980. aastal ehitatud korterite müüjad.

Eelmise kriisi ajal rabelesid inimesed tohututes soojavõlgades – tollal kirjutas Maaleht ühest Lõuna-Eesti väikelinnast, kus soojaarved olid tasutud vaid peredel, kust keegi Soomes tööl käis.

Ehitusbuumid on alati tundunud mistahes hinna eest olukorra ära kasutamisena. Kui hetkel nõudlust on, siis seinad püsti, korterid müüki ja küll uued omanikud kasvõi nutukalkvel silmadega panakadele ära maksavad.

Eelmise buumi ajal ehitati palju nn uusarendusi ja seda põllumaadele, kusjuures kvaliteedist jäi vajaka. Inimesi aga süüdistati enese lõhkilaenamises – kuigi laenu võeti ajal, mil kahel abikaasal oli töökoht ja hea teenistus, mis aga hetkega kadus, nüüdsel koroona-ajastul veel eriti kiiresti.

Ütleb ju teisipäevane uudiski, et euroala ettevõtteid tabas sel kuul koroonaviiruse pandeemia tõttu enneolematu krahh, selgub statistikafirma IHS Markit andmetest.

Linn on nüüdki odavate ukrainlaste abiga kalleid kortereid täis ehitatud, suur osa ehitustest on pooleli või alles planeerimisel, inimeste ostu- ja tarbimisjõud aga hakkab kiiresti langema – mis saab korteriturust? Kas jälle saabuvad rikkamatele välismaalastele (või koguni poputatavatele migrantidele, näiteks Soome omadele) head päevad, mil kortereid kokku osta?

Üks piiblilegend räägib lihavate ja lahjade lehmade aastatest – kui tollalgi osati mõelda, et pärast häid aegu tulevad kord taas halvad, nagu järgneb tõusule mõõn, siis tänases rahale orienteeritud maailmas nii tervet mõistust ei näi olevat.

Kommentaarid

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused