31.03.2020
Eestis ehitatakse palju ja seetõttu on siin ka palju võõrtöölisi, kellest mitte kõik pole täiesti seaduslikult siin. Pilt on illustratiivne.
Praeguse majanduskriisi ajal peavad riigivõim ja ettevõtjad tihedat koostööd tegema, kuid ei saa jätta nentimata, et läbi aastate kostnud pidev riigilt nõudmine on ärimeeste usaldatavuse oluliselt devalveerinud.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul on Eesti koos muu maailmaga sügava majanduskriisi lävel ning seepärast peaks riik seadma oma prioriteediks suurte tööandjate toetamise, kellest sõltuvad kõige enam maksutulud ja töökohad, vahendab BNS.
Edasi järgnevad “suunata põhifookus”, “riik peab tagama”, “tasuks loobuda” ja nii edasi. Ilmselt on valdav osa neist soovitustest asjaliku taustaga, aga ikkagi näib, et riik peab taas ettevõtjaid päästma asuma, sest nood pole ise hakkama saanud.
Ettevõtjad nõuavad, et “peab olema selgelt sõnastatud kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia. Esimesel võimalusel tuleb kaotada piirangud inimeste ja kaupade vabale liikumisele ning naasta tavalise elukorralduse juurde.
Pikaajaline ja terviklik vaade. /…/ Riigil peab tekkima pikaajaline plaan (vähemalt kaks aastat), kuidas peale pandeemiast väljumist majandust, ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet ja tööhõivet toetada. /…/”
Praegu pole kogu maailmal mingit ülevaadet, kui pikalt kestab pandeemia ja mis on selle majanduslikud tagajärjed – aga siinsed ettevõtjad nõuavad eriolukorra valitsuselt juba selget pilti.
Eraldi võiks üle küsida, et kuidas suhtuvad Arto Aasa ettepanekusse toetada ennekõike suuri tööandjaid väikesed ettevõtjad?
Valitsusel tuleb kindlasti omamaist ettevõtlust toetada, aga samas tuleb tal kindlasti ettevõtjate nõudmised üle vaadata, et nood ei paneks riigi ja maksumaksja õlule oma tegematajätmisi ja valearvestusi.
Eriti ettevaatlik aga tuleb olla reformierakondliku ruupori Arto Aasaga, sest tema ettepanekute tagant võivad paista oravakõrvad, poliitnärilised aga sogavad ka praeguses olukorras kõvasti vett endi, mitte riigi huvides.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri hinnangul tuleks praegu majanduse toetamisel keskenduda sammudele, mis aitavad vahetult inimestel ja ettevõtetel kriisiga toime tulla.