Keskkonnahoiu eesmärgil peale sunnitav biokütus on paanilise kliimavõitluse ebardlik tulem

Majandus,
©UU
Boikütus võib majanduses suuri probleeme põhjustada. Pilt on illustratiivne.

Kliimapaanika kritiseerijad viitavad lisaks inimtekkeliste muutuste vaidlustamisele sageli ka majanduslikele põhjustele – ökohullus oma nõuetega lihtsalt hävitab allikad, mis aitavad inimestel normaalset elu elada.

Nii on praeguse kohustusliku biolisandiga kütusega: vedelkütuse seaduse kohaselt peab Eestis tarbimisse lubatud mootoribensiinis ja diislikütuses olema alates 2020. aastast olema vähemalt 10 protsendi energiamahu ulatuses biokütuseid.

Biokütus on biomassist toodetud vedel- või gaaskütus, mida kasutatakse transpordivahendites. Enimlevinud biokütused on põllukultuuridest toodetud biodiisel ja bioetanool, mis segatakse vastavalt diislikütusele ja mootoribensiinile juurde. Üha enam toodetakse biokütuseid ka bioloogilist päritolu jäätmetest ja tööstusjääkidest. Sellisest toorainest toodetud biokütus omab väidetavalt keskkonnale suuremat positiivset mõju.

Biokütuse vastu on praktiliselt kõik Eesti majandussektorid, alates põllumajandusest ja lõpetades Kaitseväe sõidukipargiga. Selline ebakvaliteetne kütus rikub mootoreid, ummistab toitesüsteemide filtreid, jätab kombainid ilusa ilmaga põlluservale remonti ja võib hukutavalt mõjuda kiirkorras näiteks piirile sõitvate kaitseväelaste missioonile. Suured probleemid võivad tekkida külmaperioodidel, mil sellises kütuses sisalduvad ühendid lihtsalt külmuvad.

Seega võitleme küll parema kliima eest, aga istume ise üha suuremate hädade otsa – kliimavõitlus on aetud teadlikult sedavõrd kompromissituks, et isegi mõistlikud vastuargumendid enam ei loe.

Tegu on otseselt nõukoguliku idiootsusega, kus suurte ja õilsate (enamasti ülepingutatud või väljamõeldud) ideedele tuuakse ohvriks inimeste igapäevaelu, lõpuks aga läheb kõik, nagu ikka: kas selgub, et hirmudel polnud alust, või siis paanilised otsused ei andnud mingit efekti, tekitatud kahju aga on suur.

UU

Kommentaarid

4 commentsOn Keskkonnahoiu eesmärgil peale sunnitav biokütus on paanilise kliimavõitluse ebardlik tulem

  • Avatar
    Sten Arrak

    Euroopa Liidust peale surutud kütuse solkimise peamine põhjus on ebakompetentsete euroametnike meelevaldsed võimumängud. Euroametnikud ei ole oma harimatuses mootorikütuste ja tehnika tundmises kõige paremad asjatundjad, kuid langetavad otsuseid, mis puudutavad meie kõigi igapäevast heaolu. Eriti küüniline on biomassist valmistada kütust olukorras, kus maailmas nälgib igapäevaselt ligikaudu 1 miljard inimest. Sest naftast tehtud kütusele lisatav niinimetatud biolisand on ju põllumajanduses toodetud toiduks kõlbulik ja võiks hoopis aidata nälgivaid inimesi. Ehk lihtsamalt seletates – me “kütame” masinaid toiduainetega, selle asemel, et toita sellega nälgivaid inimesi. Kus kohas on siin loogika? Kuidas üldse on jõutud sellise lauslolluseni?

  • Avatar

    Alexelas on saadav “Kuldne” solgivaba bensiin. See on natuke kallim, kuid läbisõit on sellega suurem, nii ei tulegi ta kallim ja mootor jääb rikkumata. Solgist loobumise võimalus on olemas, vähemalt seni kuni EU lurjused ka selle sunnivad ära solkima.

  • Avatar
    aigar peik

    see on jumala õige,see lisatava solgi tootmiseks on ka vaja tehaseid,misa omakorda saastavad loodust-kus siin loogika.rohelised tarbivad väga palju punaseid,täpikestega seeni,sellest siis selline idiootsus.

  • Avatar
    aigar peik

    see on jumala õige,see lisatava solgi tootmiseks on ka vaja tehaseid,misa oakorda saastavad loodust-kus siin loogika.rohelised tarbivad väga palju punaseid,täpikestege seeni,sellest siis selline idiootsus.

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused