Keskkonnaminister Rene Kokk: Viljandisse võiks sõita Eesti esimene vesinikurong

Majandus,
- Updated
©UU
Rene Kokk

Keskkonnaminister Rene Kokk on algatanud töörühma, mis tegeleb vesinikuenergeetika arendamisega Eestis.

„Oleme riik, kus on potentsiaal vesinikku toota. Tihti öeldakse, et miks riik ei vaata tulevikku ega otsi lahendusi – vesinik on kindlasti üks tulevikulahendusi, Eestil on väga suur potentsiaal selles. Kui me vesiniku – ja loodan, et ka Euroopas – paremini käima saame, siis on vesinikulahendused järgmise 10–15 aasta jooksul täiesti võimalikud,“ ütles Kokk intervjuus Eesti Päevalehele.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

„Isiklikult olen algatanud vesiniku töörühma, mis on keskkonnaministeeriumis tööle hakanud, ja mul on hea meel öelda, et ka majandusministeerium on järele tulnud. Tulevikus võiks Ida-Virumaal olla ka vesinikutootmise võime, kasutades näiteks tuuleparkide energiat. Kui saaksime kunagi merel tuulest elektri tootmisele üle minna, siis ületootmise ajal, mil elektrit nii palju ei tarvitata, on ülejäägi kasutamine vesiniku salvestamiseks päris mõistlik.“

Keskkonnaminister möönab, et praegu vesinikutehnoloogia veel majanduslikult konkurentsivõimeline ei ole. „Riigis tervikuna suurt nõudlust ei ole, et meil oleksid vesinikubussid või -rongid,“ märgib Kokk, kuid lisab, et aruteludega on ministeeriumis sinnamaani jõutud, et tulevikus võiks Viljandisse sõita Eesti esimene vesinikurong. „Loodan küll, et lähema kümnendi jooksul saab Eestis vesinikutehnoloogia tuule tiibadesse.“

Loe kogu intervjuud Rene Kokaga Eesti Päevalehest!

7 commentsOn Keskkonnaminister Rene Kokk: Viljandisse võiks sõita Eesti esimene vesinikurong

  • Avatar

    Kulla minister, sa vastutad oma sõnade eest! See on järjekordne EKRE mull lollidele. Ennem saab Viljandi üheksa korda vesinikupommi, kui ekrelase rong sinna sõitma hakkab!

  • Avatar

    Kas on mõtet seda Eesti Päevalehte oma osalusega toita ja üleval hoida… ?

  • Avatar

    Vesinikukütuse asjus olen ma täielik profaan ja ei oska ümber seletada seletust, mida mulle üks füüsik vesinikukütuse asjus andis kuid nii palju kui mu aju vastu suutis võtta, siis seletus võis olla midagi sellist:
    atmosfäri õhust vesikiku kätte saamine nõuab sedavõrd palju energiat, et selle tootmise kulu ja CO-jalajälg ei kannata mitte mingit konkurentsi tavaliste fosiilkütustega.
    Eelnev ei tähenda, et teemaga ei peaks tegelema, kuid loota kiiret läbimurret on ennatlik.
    Lisaks:
    “Vesinik” eraldivõetuna kõlab hästi, nagu ka “elektimootor”, lihtsalt selle pärast, et autol/rongil/laeval/aparaadil … pole tossutoru küljes, kuid see toss lastakse välja mujal.
    Me ju tegelikult ei saa mitte kuskilt lugeda, milline on näiteks elektriauto CO-jalajälg kui arvestada auto ja akude ehitamist ja edasist ekspluatatsiooni … sumbutit küljes pole aga toss on enne auto poodi jõudmist õhku lastud!
    Või tuulegeneraatorid? Milline on nende CO-jalajälg tootmistsükli algusest? Kui pika aja jooksul nad ennast ära tasuvad või kas üldse tasuvad?

  • Avatar

    Postimees:Eksperdid manitsevad Eestit Rootsi-Hiina transpordikoridori suhtes ettevaatlikkusele.

    Mida arvab EKRE, kui Sm.Aas tahab maad Hiina meelevalda anda?

  • Avatar

    Ma ei ole siiani seda vesinikuenergeetika haipimist suutnud mõista. Lugedes vastavasisulisi jutte, tundub mulle, et kirjutajad lähtuvad eeldusest, nagu oleks vesinik meil niisama käes (a la “elekter tuleb seinast” ja “piim tuleb poest”).
    Vaba vesinikku looduses peaaegu ei esine ja seda tuleb millestki saada. Levinuim võimalus on katalüütiline meetod, kus veeaur pannakse kõrgel temperatuuril reageerima metaaniga, saades tulemuseks vesiniku ja — mida te arvate? — roheliste surmavaenlase süsinikdioksiidi. Mis tähendab, et sama tulemuse annaks selle metaani rongi mootoris põletamine — saadusteks vesi ja süsinikdioksiid.
    Vesinikku saab veest muidugi ka elektrolüüsi abil. Kuid see nõuab _palju_ elektrienergiat, ning siin oleks mõistlikum alternatiiv raudtee elektrifitseerimine. See on üleüldse ainus mõistlik alternatiiv diiselrongidele, sest kui juhtmed kord juba püsti, pole enam vahet, mismoodi neisse lastav elektrienergia toodetakse — põlevkivi või nafta või vesiniku põletamisel või (kui ilmaga veab) tuulegeneraatoritest. Või — kui meil energeetika koha pealt peaks mõistus ükskord pähe tulema — tuumajaamast.

    • Avatar

      Tuumajaam voib olla mõistlik rahumeelses maailmas…
      Seni, kuni Maailmas Vabamüürlus on keelustamata (ja need jutud veel kõik selgeks-rääkimata) ja Maailma suures ulatuses valitseb Kurjus – oleks see enesetapp !!!

  • Avatar
    satanisgod.org

    See on hea idee, mul on maakodu Türi lühedal ja lahe oleks sinna vesinikkurngiga sõita, siis ei ole enam nii et sõidab rong must suitsujutt taga.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused