Kliimakaitse jookseb lammutava absurdiga ummikusse 

Vihmametsa asemele rajatud õlipalmiistandus Indoneesias. Palmiõlist omakorda tehakse biolisandit kütustele, et vähendada CO-saastet.

Maailm näeb absurset olukorda: CO-saaste vähendamiseks lisatakse kütusele biokomponente, mida toodetakse osaliselt palmiõlist; see tõstab kütuse hinda, kuid komponendi lisamine rikub samas mootoreid; ebakvaliteetse palmiõli tootmiseks aga võetakse maha vihmametsi, mis mõjub kliimale ülihalvasti.

1. jaanuarist hakkab kütusemüüjatele kehtima nõue, mille kohaselt tuleb CO2 heitekogust vähendada kuus protsenti ning seega peab nii bensiini kui diisekütuse liiter sisaldama 10 protsenti biolisandit. Diiselkütus muutub tarbijale kallimaks 6-8 senti liitrilt. Hinnavahe Läti ja Leeduga suureneb Postimehe andmetel kuni 22 senti.

Kuigi biokomponendis kasutatakse ka teravilja ja muid põllumajandussaadusi (mille tootmine toimub toiduainete arvelt), põhineb seni suur osa biolisanditest palmiõlil, mida peetakse isegi märgatavalt saastavamaks kui fossiilseid kütuseid.

Asja teeb hullemaks see, et biolisandi kasutamine võib ka autodele halvasti mõjuda. Saksa autotootja BMW Malaisia üksus ütles teisipäeval, et valitsuse programm, segada naftapõhisesse diislikütusesse rohkem palmiõli, võib kahjustada automootoreid, kirjutas Nikkei Asian Reviev.

„Katsed sõidukitega on tuvastanud, et kõrgel temperatuuril keev rasvhappe metüülester liigub mootoriõlisse,” teatas ettevõte oma pressiteates. “See omakorda põhjustab õlisette, vähendab määrdevõimet koos mootori tõsiste kahjustuste riskiga.”

Naftast rafineeritud diislikütusesse segatud biodiisel suurendab ühtlasi ka kütusefiltrite ummistumist, teatas oma kodulehel rahvusvaheline kvaliteediühing Intertek. Biolisandite laialdase leviku propageerimise taga võib aimata palmiõli tootvate riikide huvi, kirjutab Delfi Ärileht.

Samas kirjutab Eesti roheliste liider Züleyha Izmailova EPL-is: “Indoneesias ja Malaisias, kus toodetakse ligi 80% kogu maailma palmiõlist, võetakse igal aastal maha sadu tuhandeid hektareid ürgseid vihmametsi, mis on maailmajao suure osa loodusliku mitmekesisuse kodu. /…/ Tänu teadlikkuse levikule ja rahva nõudmistele on palmiõli 2030. aastaks Euroopa Liidu taastuvate energiaallikate nimekirjast maha võetud, sest Euroopa Komisjon jõudis järeldusele, et see põhjustab enamasti vihmametsade raadamist ning seda ei saa kasutada, et tagada transpordisektori jätkusuutlikkust.”

Nii me näeme, et kliimavõitlusesse on mindud suure hurraaga ja alustatud on igasugustest keelamistest ja sundnõuetest, mis omakorda mõjutavad kogu igapäevaelu, tuues kaasa majanduslikke ja sotsiaalseid vapustusi. Alternatiivide loomiseks aga pole sageli muud teed kui kasutada variante, mis lõppkokkuvõttes mõjuvad kliimale ikkagi halvasti.

Võib-olla ongi kliimavõitluse nõrgem koht see, et inimesed ei lähe kaasa, kuna näevad, et kogu ilus üritus on rajatud lammutavale absurdile.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga