Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kuhu oleks Bolt kasutanud kriisiabiks küsitud 50 miljonit? Kas selleks, et asutaja pääseks rikaste edetabelis veel kõrgemale?

13.10.2020
Toidukuller polegi Bolti töötaja?
© Uued Uudised

Kas kevadel riigilt 50 miljonit eurot laenu küsinud Bolti ärid on kriisis tõesti nii tugevalt taastunud või oli see rahaküsimine lihtsalt teesklus, et firma asutajate rahakotti veel rohkem paisutada? Mõni kuu hiljem on selle vastuolulise firma seis parem kui enne kriisi, rääkis Rikaste TOPis 3. koha saanud Bolti asutaja ja juht Markus Villig Äripäevale.

“Aprillis oli muidugi väga raske aeg, nagu paljudel teistel ettevõtetel. Me olime põhiäris sõidujagamises oluliselt langenud, aga nüüd viimaste kuudega oleme taastunud uute rekorditeni. Oleme globaalselt paremal tasemel kui enne kriisi. Toiduvedu on eriti hästi läinud,” lausus Villig. Vahepeal on laienetud rohkem kui kümnesse riiki, mis edenes paremini kui enne kriisi, eputas mees, kes asub Äripäeva hiljuti avaldatud rikaste edetabelis kolmandal kohal 373,8 miljonilise euroga.

Kui seni andis vastuolulise kuvandiga idufirma Bolt kõneainet eeskätt oma umbkeelsete taksojuhtide ja kullerite tõttu, siis tänavu aprillis tekitas poleemikat tema ulmeline toetuse küsimine.

Mäletate, kuidas opositsioonipoliitikud hakkasid kevadel meie „rahvuslikule uhkusele“  toetust nõudma ja valitsust halvustama, kuid seda ei tehtud. Nüüd on näha, et mingit alust toetuse saamiseks sellel ettevõttel küll ei olnud ning pigem oleks saadud seda tõelist abi vajanute arvelt.

Tulika Takso juht Mati Saar pidi kevadeel toolilt maha kukkuma, kui kuulis, et Bolt küsib riigilt 50 miljonit eurot laenu. Paraku polnud see uudis aprillinali.

Boltil on soovitatud enne rahaküsimist peeglisse vaadata, et järele mõelda, kui seadusekuulekalt nad on käitunud.

Jaanuaris kirjutas MUPO juht Aivar Toompere ajalehes, et  Bolt on suurima rikkumiste arvuga firma ning ta ei pea aktsepteeritavaks olukorda, kus äpi vahendusel teenust pakkuvad firmad ei kontrolli omas sõidukijuhtide sõidukikaartide olemasolu.

Lisaks toimib Bolt justkui migratsioonipumbana, kus töötavad kolmandatest riikidest pärit taksojuhid või kullerid, kes pahatihti ei oska kohalikega riigikeeles isegi suhelda.

Vastuseks etteheidetele, et Bolt ei täida kohalikke nõudeid ja selle asutajad on Lätti registreerinud oma firmad, mille kaudu nad ettevõttes osalust omavad, püüdis Bolti asutajaid Marti Villig toona meedias siluda.

„Kogu Bolti rahvusvaheline käive sadades miljonites eurodes toimub Eesti üksuse kaudu ja aitab eksporti kasvatada,“ ütles Villig. Ta viitas EL-i suunistele, mis näevad ette, et ettevõtted saavad abi küsida riigist, mis on nende põhiline tegevuskoht, mistõttu Bolt pöörduski laenugarantiide idufirmadele kättesaadavamaks muutmiseks just Eesti valitsuse poole.