Kui rääkida välistudengite poolt tulevast maksutulust, tuleb arvesse võtta ka kulud neile

Majandus,
©UU
Paljude välistudengite osas on kahtlusi, kas nad on siia tulnud õppima või elamisluba saama. Pilt on illustratiivne.

Statistikaamet tutvustab seda, kui palju toetavad välistudengid maksudega Eesti majandust, kuid uudise muudab poolikuks selgusetus, kui palju kulutab riik ise nende peale.

Eelmisel õppeaastal maksid välistudengid Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna 8 miljonit eurot ning aasta varem lõpetanud välisvilistlased veel enam kui 2 miljonit, kirjutab BNS.

Nimelt analüüsis statistikaamet sihtasutuse Archimedes tellimusel välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele. Õppimise kõrvalt töötavate välistudengite osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud ja pooled neist jäävad Eestisse tööle ka pärast diplomi kättesaamist, teatas statistikaamet.

“Siinse eluga juba õpingute ajal kohanenud välistudengid võiksid täiendada Eesti tööturgu ja anda oma osa Eesti majandusse ka pärast õpinguid. Võttes arvesse, et välistudengite teenitud raha ka tarbitakse Eestis ära, võib oletada, et eelmisel õppeaastal panustasid välistudengid siinsesse majandusse umbes 20 miljonit eurot,” ütles SA Archimedes välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurm pressiteates.

Uudis kõlab väga ilusana, kuid vajaks ka tasakaalustamist selles osas, kui suured on kulud neile 8 miljonit toonud üliõpilastele. Nimelt väidab haridus- ja teadusministeeriumi koduleht, et Eesti riik pakub välisriikidega sõlmitud koostöölepingute alusel stipendiume ka nende riikide üliõpilastele, teadlastele ja õppejõududele Eesti kõrgkoolides õppimiseks, teadustöö tegemiseks ja õpetamiseks. Stipendiume vahendab SA Archimedes.

“Vastavalt sihtasutuse Archimedes ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud kokkulepetele korraldame Eesti riigi poolt välisriikidega sõlmitud üliõpilas- ja teadlasvahetust sisaldavate koostöölepingute rakendamist. Riikidevahelised stipendiumiprogrammid pakuvad võimalusi kraadi- ning osaliseks õppeks, keelekursusteks ja täiendkoolitusteks Eesti kodanikele või Eestis pikaajalise elamisloaga viibivatele isikutele,” kirjutatakse Archimedese kodulehel.

Riiklik välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumiprogramm annab ülevaate, sellest, kui suured on välisriikide tudengitel võimalused stipendiume saada.

Mõistagi on stipendiumid loomulik osa kõrghariduse omandamisest, kuid rääkides välistudengitelt saadavast tulust, tuleks ära märkida ka kulud nendele.

Eestis õpib üle 5000 tasemeõppe välisüliõpilase. Eesti kõrgkoolide õppureist iga kümnes on välistudeng, väidab statistikaamet. Kui jagada 8 miljonit tulu 5000 välisõppuriga, siis andis igaüks neist riigile 1600 eurot aastas ehk 133 eurot kuus. Võttes õppeaasta pikkuseks 9-10 kuud, arvud muidugi muutuvad.

Stipendiumiprogrammi säte 3.2.4 ütleb, et kõrghariduse esimese astme õppe ja magistriõppe stipendiumide määr on 350 eurot kuus. Muidugi ei puuduta see kõiki tudengeid, kuid annab aimu sellest, kuidas kulu ületab mõnel puhul tulud.

Lõpetuseks tasub meenutada lugu Rootsist, kus rändekriisi alguses väideti, et pagulased ergutavat riigi ja maksumaksja poolt nendele makstavate toetuste ja sellest lähtuva tarbimisega riigi majandust.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused