07.09.2021
Eesti majanduses on kehvad ajad ja eksport langeb. Pilt on illustratiivne.
LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul ei ole välistatud elektri edasine kallinemine, sest mida rohkem hakkab elektritootmine sõltuma taastuvatest energiaallikatest – tuul, päike, vesi – ehk ilmast, seda ettearvamatumaks muutub ka selle hind.
Aab rääkis BNS-ile, et praegune kiire hinnakasv on tingitud peamiselt energiakaupade kallinemisest. Nimelt oli elektrihind augustis NordPool börsil rohkem kui kaks korda kõrgem kui aasta tagasi, toornafta hinnakasv oli vaid veidi tagasihoidlikum.
LHV majandusanalüütik selgitas, et soodsate ilmatingimuste korral võib roheenergia tootmine olla üsna odav. Samas märkis ta, et kui on vähe tuult ning veetase hüdroelektrijaamades madal, siis tuleb nõudluse rahuldamiseks appi võtta ka süsinikdioksiidi (CO2) rohked meetodid, mis muutuvad uue kliimapoliitika raames aina kallimaks.
Nii nafta kui elektri kallinemise mõju peaks tema sõnul hakkama vähenema aasta lõpus, mil võrdlusbaasi hinnad on ka juba veidi kõrgemale kerkinud.
Tarbijahinnaindeks tõusis augustis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 5 protsenti ning võrreldes juulikuuga 0,7 protsenti, teatas statistikaamet teisipäeval. Seejuures kerkis indeks teist kuud järjest aastavõrdluses 5 protsenti.
Aab tõi välja, et kaheksa kuu kokkuvõttes on hinnad Eestis kasvanud ligikaudu 2,6 protsenti, millega on Eesti Euroopas esirinnas. Hinnakasv on kiirem olnud Ungaris, Poolas, Islandil ja Norras. “Kuna energiakaupade kallinemisel ei näi lähikuudel veel lõppu tulevat, siis püsib inflatsioon kiire ilmselt aasta lõpuni,” märkis ta.
LHV majandusanalüütiku sõnul annab hinnakasvule laiemat põhja pensionirahade kasutuselevõtt, mis on juba suurendanud nõudlust näiteks nii elektroonika, kasutatud autode kui reisiteenuste järgi. Kinnisvara hinnakasv tarbijahinnaindeksit tema sõnul otseselt ei mõjuta.
Tuleval aastal hinnaindeksi kasv tema hinnangul mõnevõrra pidurdub, sest energiakaupade panus inflatsiooni väheneb, kuid jääb endiselt kiireks. Pensionireformist vabanenud raha ning pandeemia ajal suurenenud säästud paisutavad Aabi sõnul eratarbimist ja suurendavad nõudlust nii tööstuskaupade kui erinevate teenuste – meelelahutus, reisimine – järgi.
Hinnakasvu suurimaks mõjutajaks võivad majandusanalüütiku hinnangul aga hoopiski osutuda praegusekski esile kerkinud tõrked globaalsete tarneahelate töös, mistõttu ei suuda pakkumine majanduses kiirelt kasvava nõudlusega sammu pidada. (BNS)