Linnamäe hüdroelektrijaama lammutamisel saaksime kuni 180 lõhet aastas?

Majandus,
©UU
Linnamäe pais.

Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama plaanitava lammutamisega jääb Eestile tänu kvootide jagunemisele maksimaalselt 180 lõhet aastas, samas varustab see elektritootja 2000 majapidamist. Kas osalise energiajulgeoleku tagamine kaalub üles 180 lõhet? Keskkonnaminister Rene Kokk on öeldud, et kuni tema ministri ametis on, ei lase ta hüdroelektrijaama lammutada.

Teatavasti jagatakse lubatud kogupüügid Euroopa Liidu liikmesriikide vahel riiklike kvootide abil. Kvootide jagamisel eraldatakse iga kalavaru puhul iga liikmesriigi kohta erinev protsent. Jagatakse nii, et komisjon teeb ettepaneku ja siis kalandusministrite nõukogu kinnitab selle, millega kehtestab lubatud kogupüügid enamuse kalavarude puhul iga-aastaselt. Keskkonnaministeerium on 2019. aastal koostanud dokumendi Läänemere kalakvootide perspektiiv, sellest nähtub, et 2018. aasta kvoot oli 1026, 2019. aastal oli see 995 ja 2020. aasta prognoos on samuti 995.

Soome lahe lõhesid puudutavast tabelist nähtub, et liidu kogukvoot on 9703, millest Eestile on 995 ja Soomele 8708. Seega jääb Eestile umbes 10 protsenti.

Oletame, et kui lõhet tuleb juurde, siis see üldkvoot suureneb. Kuid mille pinnalt jaguneb protsent 90-10? Kas sel juhul, kui Eesti panustab rohkem, on võimalik seda jaotusprotsenti korrigeerida? Ja kui Soome lahte lisandub iga-aastaselt Jägala arvelt väidetud ca 1200-1800 lõhet, kas siis üldkvoot suureneb ka 1200-1800 võrra või ainult mingi protsendi võrra sellest?

Olemasolevate andmete põhjal räägime me Eesti jaoks tegelikult potentsiaalsest kuni 180 lõhe püügiõigusest aastas, mis võiks lisanduda juhul, kui paisjärv ja elektrijaam maha tõmmata ning kui numbrid millega keskkonnaamet opereerib lõhede arvu osas, osutuvad õigeks.

Keskkonnaameti väitel võiks Jägala jõgi paisjärve alt vabanev osa toota 12 000-18 000 laskujat lõhepoega, kellest täisealiseks saab 10%, so 1200-1800 isendit aastas. Sellest omakorda 90% oleks praeguse jaotuse järgi soomlaste osa ehk elektrijaama ja paisjärve lõhkumise tulemus Eesti jaoks on 120-180 juurde püütavat kala aastas, millest lõviosa läheb soomlastele.

Paraku tuleb tõdeda, et keskkonnaameti metoodika on kapitaalselt mööda pannud Valgejõel, kus kolm aastat tagasi purunes Kotka pais ja prognoos oli samuti, et paisu avamisel lisandub umbes 18 000 laskujat lõhepoega. Paraku 2019. aasta alguses tõdes Mereinstituut oma uuringus häbelikult, et lõhe pole kudemispaiku omaks võtnud ja 18 000 asemel on selleks numbriks praegu ümmargune null.

UU

 

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused