Mille vastu protesteerib Eesti Elektroonikatööstuse Liit – kas vastutuse, tõendamise või kuritarvituste piiramise vastu?

Eesti ettevõtjad oskavad väga hästi hämada, samastades spetsialistid odava lihttööjõuga.

Eesti Elektroonikatööstuse Liit leiab, et juba praegu sektoris tugevaid probleeme tekitav tööjõupuudus võib jõuda seoses võõrtööjõuga planeeritava seadusemuudatuste tulemusel kriitilisse seisu, kirjutab Ärileht.

“Juba praegu on Eesti tööstussektor ja sealhulgas elektroonikatööstus hädas tööjõupuudusega, sest järelkasvu pole ja võõrtööjõu kaasamine on keeruline,” väidab Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu juht Otto Pukk.

Nii Pukk kui ka liidu tegevjuht Arno Kolk tõdevad, et ilma välistööjõudu kasutamata Eestis täna lihtsalt hakkama enam ei saavat. Välistööjõu kasutamist pidurdavad lahendused tekitavat aga liidu sõnul olukordi, kus “illegaalse” tööjõu kasutamine on üks variant ellu jääda, sest puudub vajalik ressurss tegeleda keeruka dokumentatsiooniga.

Samas ütlevad nad, et Eesti elektroonikatööstus juba täna kõige digitaliseeritum ja automatiseeritum tööstussektor Eestis, kuid sellegipoolest on puudu inimestest, kes automaatikaga vajaliku töö ära teeks. Keda siis vaja on, kas keeruka dokumentatsiooni või liiniautomaatikaga tegelejaid? Ja kas selline valdkond ei peaks just inimtööjõult tehnilistele uuendustele üleminekul eeskuju näitama?

Siseministeerium toob põhjenduseks, et piirangutega soovitakse vähendada Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist, muuhulgas plaanib riik hakata rakendama pööratud tõendamiskohustust ning panna vastutuse reeglite järgimise eest tööandjale. Mille vastu siis Eesti Elektroonikatööstuse Liit on – kas kuritarvituste väljajuurimise, tööjõu tõestamise vajaduse või oma tegevuse eest vastutamise vastu?

Samuti plaanitakse muudatuste kohaselt pikendada lühiajalise töötamise registreerimise menetlustähtaega 10 tööpäevalt 15 tööpäevale – ilmselt põhjalikumaks kontrolliks. Kas need viis lisapäeva muudavad asja kohe nii hulluks? Kas elektroonikatööstuses on tööjõuvoolavus nii suur, et spetsialisti on väljakukkunu asemele kohe vaja? Muidu võiks ju tootmise laiendamise puhul lihtsalt varem inimesi otsima hakata.

Uued Uudised arvasid siiani, et “illegaalne” tööjõud on kasutusel ikka rohkem ehitusel ja põllumajanduses, aga ka elektroonikatööstus ähvardab digitaliseerima ja automatiseerima kutsuda illegaale – see on midagi uut! Ja mis moraal see veel on – ellujäämiseks hakkame seadusi rikkuma, ja kuulutame seda avalikult?

Tundub, et ettevõtjad, kes soovivad odavtööjõudu, on taas “tanki” pannud sellise valdkonna, kus töötavad spetsialistid, palgad on head ja minnakse üle kõrgtehnoloogiatele – nende vastu ei julge keegi hakata ja ehk lõdvendatakse nende nõudmisel piiranguid.