MTA: kontsernisisene Eestist välja laenamine tõusis aastaga

Majandus,
©Uued Uudised
Eestis tegutseb palju väliskontserne. Pilt on illustratiivne.

Kontsernisisene väljalaenamine, mis on ebaaususe korral üks võimalusi kasumi riigist välja viimiseks, on Eestis kergel tõusuteel.

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel tõusis tänavu esimese kvartalis Eestis tegutsevate rahvusvaheliste ettevõtete raha riigist väljalaenamine aastavõrdluses, ent langes kvartalivõrdluses.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“2020. aasta esimeses kvartalis laenati Eestist välja 104,6 miljonit eurot 137 ettevõtte poolt. Esimeses kvartalis liikus varem väljalaenatud rahast Eestisse tagasi 77,3 miljonit eurot 59 ettevõttele,” ütles MTA juhtiv maksuaudiitor Martin Lehtis BNS-ile.

Väljalaenamine oli selle aasta esimeses kvartalis ligi 10 miljoni euro võrra suurem kui 2019. aasta esimese kvartali väljalaenamine, kuid 164,2 miljoni võrra väiksem kui 2019. aasta neljandas kvartalis.

“Põhjusel, et laenamise ja laenude tagastamise tendentsid on kvartalite lõikes erinevad, ei tasu põhjapanevaid järeldusi vaid kvartalipõhistele andmetele tuginedes teha. Arvestades majanduslanguse mõju, võib teises kvartalis oodata suuremat raha tagasivoolu Eestisse,” märkis Lehtis.

Riigikogu võttis 2017. aasta juunis vastu tulumaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused, millega muuhulgas täpsustati varjatud kasumieraldiste maksustamise korda.

Seadusele lisatud maksudest kõrvalehoidumise säte täpsustab, et maksu- ja tolliamet võib maksustada tulumaksuga aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenu, kui tehingu asjaolud viitavad, et oma olemuselt on tegemist kasumieraldisega.

Kui emaettevõtjale või sõsarettevõtjale antud laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus. Seaduse kontsernisiseseid laene puudutav sätte jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril. (BNS-UU)

3 commentsOn MTA: kontsernisisene Eestist välja laenamine tõusis aastaga

  • Avatar
    Aigar Ajaots

    Varas jätab varna seina, tuli ei midagi. Need Lääne filantroop”investorid” käituvad Eestis siis tulena.

  • Avatar
    Terve nimekiri asjades, mida oleks vaja ära teha

    Jälle üks kommentaar, mida oleks vaja nähtaval hoida.

  • Avatar

    Toimivad (valitsuse pädevuses) kriisi mõju leevendamise meetmed:
    – Lõpetada (peatada) osalus Saastekvoodi ja Pariisi kokkulepete süsteemis
    – Lõpetada bensiini solkimine nn bio-lisandiga
    – Peatada Rail Baltic arenduste kulutused
    – Viia kodumajapidamiste kehtiv Elektrilevi Võrguteenuse tasu ½ senistest tariifidest
    – Lõpetada nn Taastuvenergia tasu lisamine elektriarvele
    – Peatada elektrivõrgu Lääne Euroopa suunaline arendus
    – Jne …
    Edasiselt s.o. hiljemalt 2021. jaanuarist :
    – Kehtestada kontsernide välisinvesteeringute kapitalile 4% tulumaks
    – Eesti Panga juurde asutada Riigi Võlakirjadega Omakapitaliga rahvusliku majanduse „päästmise“ … Pank

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused