11.09.2021
Kui palju sõhjapõgenikke on valmis lüpsjaks minema?
Põllumajandus-kaubanduskoda leiab, et kliimaneutraalsuse nimel peavad pingutama nii ettevõtjad, tarbijad kui ka riik, kuid samas ei saa rohepöördeeesmärkide saavutamine toimuda kohaliku tootmise ja loomade arvu vähendamise kaudu.
Rohepöördega kaasnevad muudatused peavad olema ettevõtete jaoks ka majanduslikult teostatavad, mille nimel tuleb pingutada nii ettevõtjatel, tarbijatel kui ka riigil üheskoos. Põllumajanduskoda peab oluliseks, et enne otsuste tegemist oleks olemas arusaam kliimapaketi ja EL-i roheleppestrateegiate koosmõjust Eesti põllumajandus- ja toidutootmisele.
Ülevaate saamiseks Eesti põllumajandussektori reaalsest keskkonnamõjust on vaja asukoha ning majandamisviisi põhist terviklikku hinnangut. Samuti ei saa rohepöörde eesmärkide saavutamine toimuda kohaliku tootmise ja loomade arvu vähendamise kaudu.
Põllumajandus-kaubanduskoda toetab Euroopa Komisjoni võetud suunda saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, kuigi see saab olema meie põllumajandus-, toidutööstus-, metsandus- ja maamajandussektori jaoks suur väljakutse.
Iga väljakutsega kaasnevad aga ka võimalused, mida tuleb oskuslikult ära kasutada, leitakse põllumajandus-kaubanduskoja poolt keskkonnaministeeriumile saadetud arvamuses Euroopa Komisjoni kliimapaketi „Eesmärk 55“ kohta, vahendab BNS.
Põllumajandus-kaubanduskoda, kes mullu oli eesotsas oma juhi Roomet Sõrmusega ukrainlaste sisseveo initsiaator, üritab silma teha nii rohepöördele kui põllumeestele – samas on põllumeeste ja kliimahüsteerikute tahtmised nii erinevad, et neid on raske ühitada.
Lisaks kummitavad põllumeeste tulevikku ka kõikvõimalikud ideoloogilised ühendused ja survegrupid, nagu looma- ja keskkonnakaitsjad, veganid ja teised, kelle tegevus on suunatud loomapidamise piiramisele ja lõpetamisele.