09.04.2020
Maainimesele on auto eluliselt hädavajalik.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on valitsuse eelnõu, mille järgi on kavas Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) eraldada 200 miljonit eurot käenduste ja laenude pakkumiseks ning maakapitali käivitamiseks, oluline samm leevendamaks põllumajandus- ja toidusektoris terendavaid suuri probleeme.
Põllumajandussektori olukorra leevendamiseks on koja hinnangul oluline ka valitsuse kava langetada nii tavalise kui erimärgistatud diislikütuse aktsiisi. Maakapital võimaldab aga põllumajandustootjatel tootmise jätkamiseks vajalike käibevahendite saamise eesmärgil põllumajandusmaa sihtasutusele müüa ning hiljem see kapitalirendi maksete kaudu tagasi osta.
Samas on koja teatel riigikogus riigieelarve eelnõusse tehtud ettepanek vähendada 140 miljoni euro võrra MES-ile käenduste ja laenude andmiseks eraldatud vahendeid.
“Valitsus on viimastel nädalatel teinud olulisi ettepanekuid, mis aitavad põllumajandus- ja toidusektori kriisi leevendada. Oluline on mõista, et kui osasid majandussektoreid tabasid eriolukorra tõttu kehtestatud piirangud väga kiiresti, siis põllumajandusse jõuavad üleilmse majanduskriisi mõjud mõningase viitajaga,” märkis koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus pressiteate vahendusel.
Ta märkis, et piimaturul on juba toimunudki tugev langus, teisalt teraviljasektori olukorda saab hinnata alles saagikoristuse järel. “Seetõttu on väga oluline, et oleme ka ennetavalt nendeks probleemideks valmis,” lisas ta.
“Eelmised kriisid on meile õpetanud, et ühepäevapoliitikal on toidutootmisele väga rängad tagajärjed. Mõne aasta taguses kriisis kaotasime üle veerandi kodumaisest seakasvatusest ja ligi kuuendiku maailma tippu kuuluvast Eesti piimakarjast, sest puudusid vajalikud vahendid toidutootmise kestlikkuse kindlustamiseks,” sõnas Sõrmus.
“Riigikogus tehtud ettepanek vähendada väga suures mahus Maaelu Edendamise Sihtasutusele kavandatud vahendeid näitab, et eelmise kriisi valusad kogemused on juba meelest läinud,” kommenteeris ta.
Sõrmuse hinnangul on positiivne, et valitsuserakonnad mõistsid Eestis ajutiselt viibiva välistööjõu kriitilist tähtsust kodumaise põllumajandustootmise käigus hoidmisel. Eelkõige Ukrainast pärit hooajaliste töötajate töötamise lubamine kuni 31. juulini on tema vaates elutähtis just piimakarja- ja laiemalt loomakasvatuses.
Põllumajanduskoja värske küsitlus näitab, et Eesti piimafarmides töötab ligikaudu 400 Ukraina töölist, kellest umbes pooled on koja silmis piimatootmise seisukohalt võtmetähtsusega lüpsjad. Lähikuudel oleks umbes pooltel piimafarmide välistöötajatel töötamise luba lõppenud.
Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide hinnangul on vaja pikemaajalist plaani Eesti tööturul vabanevate kodumaiste töötajate ümberõppeks põllumajandus- ja toidusektori oskustöölisteks ning jätkuvalt kiireid lahendusi kohaliku tööjõu motiveerimiseks põllumajanduses töötama, et lahendada ka akuutne tööjõuprobleem aiandussektoris. (BNS)