Rahandusministeerium: Eesti majandusel läheb ülejäänud EL-ist paremini

Majandus,
©Uued Uudised
Eestis on ka tänavapildis majanduse toimimine nähtav. Pilt on illustratiivne.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul on Eesti majandus praeguses majanduslanguse olukorras paremini kaitstud kui mitmed lõunapoolsed Euroopa Liidu riigid.

“Eesti majandus kahanes teises kvartalis aastases võrdluses 7 protsenti, väiksema majanduslangusega on pääsenud vaid 5 protsendiga Leedu ja Soome,” ütles Aben pressiteates.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Rootsi majandust ei päästnud leebemad tegutsemispiirangud, kuna inimesed muudavad käitumist ka vabatahtlikult ning oluline osa langusest oli teises kvartalis seotud kaupade tootmise ning ekspordi raskustega,” lisas ta.

Abeni sõnul andis Eesti puhul töötlev tööstus kogu langusest üle kolmandiku ehk pea kolm korda rohkem kui majutus ja toitlustus.

“Viiruse mõjud avaldusid kõige jõulisemalt siiski vaba aja veetmisega seotud valdkondades, eelkõige majutuses-toitlustuses. Seal kahanes palgatulu aastatagusega võrreldes ka töötasu hüvitist arvestades poole võrra, samas kui käibed langesid majutuses pea 90 protsenti,” nentis analüütik.

“Ilus suvi ja siseturism leevendavad olukorda veidi ka kolmandas kvartalis, kuid välisturistide vähesus ei luba olulist taastumist,” prognoosis Aben. Tema sõnul jätsid välisturistid teises kvartalis Eestisse üle 400 miljoni euro vähem kui aasta varem.

Analüütik märkis, et palgatulu langus oli oluline veel veonduse, kunsti ja meelelahutuse, ehituse ja abitegevuste valdkonnas.

Abeni sõnul on kriisikuudel oluliselt kasvanud elanike säästud. Majapidamiste hoiuste mahu kasv on ületanud kriisieelset aega ligikaudu 200 miljoni euro võrra aprillist juulini. “Enamus sellest oli kevadkuudel ilmselt sundsäästmine, kuna tarbimisvõimalused olid füüsiliselt piiratud,” ütles ta.

“Välisreisidele kulutasid Eesti residendid 300 miljonit eurot vähem kui mullu ja enamik sellest ei jõua suvekuudel ilmselt kohalikku turismimajandusse. Kuid osa säästmise suurenemisest tuleneb ilmselt ka ettevaatlikkusest, sest viiruse mõjud levivad majandusse kardetavasti laiemalt, kui seni nähtud,” lausus analüütik.

“Teises kvartalis kasvas palgatulu vaid finantssektoris, infos-sides ning avaliku sektori tegevusaladel. Säästude jaotus on siiski väga ebaühtlane ja valdav osa sellest tuleb tulujaotuse ülemisest otsast,” lisas ta.

Abeni sõnul ei ole määramatus majandusliku tuleviku ees olnud kunagi suurem kui praegu. “Seda põhjusel, et majanduse arengut ei dikteeri majanduse sisemised kohandumismehhanismid, vaid see sõltub eelkõige tervise kaitsega seotud piirangutest ning riikide abimeetmetest.”

“Eesti majandus on käesoleva, enim turismisektorit mõjutava olukorra suhtes siiski paremini kaitstud kui mitmed lõunapoolsed Euroopa Liidu riigid,” ütles Aben. (BNS)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused