Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Rahandusminister teatas Ruuben Kaalepile, et veebikeskkondade suurkasumeid maksustada pole kavas

-
15.12.2021
Ruuben Kaalepi küsimus puudutas ennekõike portaali OnlyFans. Pilt on illustratiivne.
© Scanpix

Kolmapäevases valitsuse infotunnis küsis EKRE saadik Ruuben Kaalep rahandusministrilt: “Eesti riigil jääb igal aastal saamata hiigelsuurtes summades maksutulu mitmesugustes veebikeskkondades teenitud tulu pealt. Üheks olulisemaks näiteks on veebikeskkond OnlyFans, mille sisuloojad ka Eestis teenivad suuri kasumeid, mida ei maksustata, kuna seda üldjuhul tuludeklaratsioonidesse ei märgita. Milliseid samme kavatseb valitsus astuda, et tõhustada OnlyFansis ja teistes sarnastes portaalides teenitud kasumi maksustamist?”

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus vastas seepeale: “Ma pean ütlema muidugi, et kui te oleksite oma selle ette teada antud küsimuse sõnastanud nii, nagu te praegu küsisite, oleks sellise detailsusega võimalik vastata, aga kuna see küsimus oli hästi üldiselt sõnastatud, mis puudutas maksutulu, siis loomulikult mul ei ole eraldi andmeid praegu kuskilt võtta ja kaasas selle konkreetse ühe ettevõtte põhiselt või näite kohta. Ja üldiselt, kui me räägime võib-olla laiemalt digiettevõtluse maksustamisest, niinimetatud digimaksust, siis üsna värskelt on OECD tasandil kokku lepitud globaalne maksukokkulepe, mille arutelu algus oli just nimelt seotud digi-, küll suurte, ütleme siis digikonglomeraatide, suurte digiettevõtete maksustamisega ja olukorraga, kus tõesti väga suured digiettevõtted teenivad kasumit põhimõtteliselt tõenäoliselt enamusest maailma riikidest, aga tulumaksu või maksu nendes riikides ei maksa, et kuidas sellises olukorras maksureegleid ümber korraldada. See arutelu, mis OECD-s digimaksu teemal algas, tuleb öelda, et lõppes oluliselt laiema tulemusega ja põhimõtteliselt on siis OECD-s saavutatud kokkulepe muuta selliste hargmaiste tõesti kontsernide kasumi maksustamise reegleid. See puudutab ka suuremaid digiteenuse pakkujaid ja puudutab digimaksu. Hetkel kehtib OECD tasandil sõlmitud kokkulepe või avaldus sellistele kontsernidele, mille aastakäive on üle 20 miljardi euro ja neid on praegu suurusjärgus 100–130 kontserni maailmas. Ja nagu öeldud, et need on peamiselt suunatud ettevõtetele ehk Google, Amazon, Facebook, Apple ja Microsoft. Eesti soov on olnud, et seesama kõikides riikides ühtlaselt kehtestatav reeglistik digikonglomeraatide, suurte digi-ettevõtete maksustamisel saaks rakendatud. Mulle tundub, et see on juba jäämas või juba venima hakkamas, et ei ole väga suurt valmisolekut väga mitmel suurel riigil selle kokkuleppe elluviimisega kiiresti edasi liikuda, aga meie huvi kindlasti on, et need reeglid täiesti ühtselt rakendatud saaks. Seda eelkõige suurte ettevõtete puhul.”

Ruuben Kaalep kordas üle: “Ma juhin tähelepanu, et mu küsimus puudutas just nimelt Eestis tegutsevate sisuloojate poolt teenitud kasumi maksustamist, mitte niivõrd ettevõtte maksustamist, millest te rääkisite. Kui me võtame kas või sellesama Ulfansi või mingid teised sellised portaalid, siis kas või Eesti kollast ajakirjandust vaadates on seal iga päev andmeid nende tohutu suurte kasumite kohta, mida teenitakse. Mu küsimus on, et kas Maksu‑ ja Tolliamet või Rahandusministeerium, valitsus laiemalt tegeleb ka sellega või on plaanis tegeleda, et monitoorida neid sisuloojaid ja nende poolt teenitud kasumit?

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus täpsustas: “Aitäh, nüüd sai selgemaks teie küsimuse taust. Küllap see on võrreldes väga mitme muu sellise maksustamise valdkonnaga suhteliselt uus nähtus, mitte ainult Eestis, vaid mujal ka ja eks selle analüüsimisega kindlasti tegeleda tuleb. Aga praegu ei ole ühtegi sellist konkreetset algatust küll, millega me oleksime näiteks tulemas parlamendi ette. Ja mulle ei ole teada, et ka parlamendi erinevad komisjonid sellise konkreetse eelnõuga kuskil välja tulemas on. Nagu öeldud, et eks seda tuleb vaadata ja analüüsida, aga ei ole praegu ühtegi sellist maksu laiendamist küll eelnõuna kavas.”

Rahandusministri vastusest saab välja lugeda, et Eesti riik nende valitsemise ajal iseseisvat maksupoliitikat ajama hakata ei kavatse, vaid oodatakse, millal suured isandad asjad ära otsustavad ja käsulauad alla saadavad.