Rahandussektorit ei huvita enam kasum, vaid CO-jalajälg

Majandus,
©Uued Uudised
Turumajanduses mõtlevad pangad ikka sellele, kuidas raha kokku ajada, praegu aga teeb rahandussektor kõik, et rahavood kokku kuivaks. Pilt on illustratiivne.

Maailm on hetkel olukorras, kus rohepööre on juba kergitanud energiahindu, paljud majandussektorid teatavad, et kliimameetmed mõjuvad neile pärssivalt, Hollandis protesteerivad põllumehed oma tootmise väljasuretamise vastu rohepöörde kaudu – ja rahandussektor teatab seejuures, et seostab laenuportfelli CO-jalajäljega.

BNS teatab: “Selgitamaks välja oma laenu- ja investeerimistegevuse mõju kliimale, liitus Coop Pank süsiniku arvepidamise finantspartnerlusega PCAF ehk Partnership for Carbon Accounting Financials.

“Soovime liikuda järjest enam kliimaneutraalsuse poole ja sellest tulenevalt kaardistame oma keskkonnamõjusid. PCAF aitab meil mõõta laenuportfelli CO2 jalajälge viisil, mis on võrreldav teiste pankade ja finantsasutustega üle maailma,” selgitas Coop Panga jätkusuutlikkuse projektijuht Aleksei Akulistõi pressiteates.

Ta lisas, et kuna enamik investeeringuid jõuab majandusse pankade kaudu, oodatakse finantssektorilt ka juhtrolli rohepöörde eestvedamisel.”

Kas see tähendab, et põllumehed Coopi pangast enam laenu ei saa, kui nad sektorit hävitava kliimahüsteeriaga kaasa ei lähe? Põllumajandus- ja kaubanduskoda on juba mitmel korral teatanud, et kliimameetmed mõjutavad siinset tootmist negatiivselt.

Maailmamajandus tundub hülgavat turumajanduslikud põhimõtted ja kuuletuvat ideoloogilistele kampaaniatele, sealhulgas orienteeritakse näiteks oma tööhõivepoliitika mitte kompetentsile, vaid soolisele võrdsusele ja vähemuste kaasamisele.

Uued Uudised

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused