Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Rail Balticu kaubaveo uuring: raudtee ehitamine ei tühjenda maanteid

20.12.2021
Maanteelikklusele jääb kaubavedudes endiselt oma roll. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Valmis Rail Balticu kaubaveo uuring tuvastas, et kaupade maanteelt raudteele liikumise korraldamisel on raskusi ja kahjuks Rail Balticu ehitamine neid ei lahenda.

„Kaupade liikumine maanteelt raudteele on võimalik juba täna, ent vajaks doteerimist  suurusjärgus kaks tuhat eurot iga konteineri kohta. Sama olukord jätkuks ka Rail Balticu valmides,” kirjeldas kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal pressikonverentsil, kus ta tutvustas vastvalminud uuringu järeldusi. „Tänaste infrastruktuuritasude juures kuluks üle kahe tuhande aasta 1,6 miljardi euro tagasi teenimiseks.”

Majandusministeeriumi tellimusel valminud uuringus käsitletakse näiteid teistest riikidest, kus kaup liigub raudteeel. Šveitsis on mägedesse rajatud raudteetunnelid ning  teekasutustasu veokitele ligi 1 euro iga läbitud kilomeetri kohta. Kõrge teekasutustasu halvendaks selgelt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, kuid raudteevedu jääks ikka kallimaks.

Kaup liiguks juba täna maanteelt raudteele, kui iga kaubakonteineri kohta maksta dotatsiooni ca 2000 eurot. Hiina elektroonikakaup liigub tõusvas trendis läbi Venemaa, kuna Hiina omavalitused doteerivad vedu ca 5000 euroga. Seal on see dotatsioon igati põhjendatud, kuna loob eeldusi kõrge lisandväärtusega ajakriitiliste kaupade masstootmiseks Hiina sisemaal.  Eestis masstootmise majandusmudel ei toimi.

Eesti ettevõtted tegutsevad tehiskeskkonnas, mille üks komponent on raudteevõrk. Avalikuses on pööratud tähelepanu ainult raudtee rööpmevahele, mis on ainult üks detail. Uuring käsitleb teisi olulisi komponente nagu veose gabariidid, rongi pikkus, hinnakujundus ja alternatiivide olemasolu. Selgub, et need komponendid määravad keskkonnas palju enam kui rööpmevahe.  Tervikpildi ignoreerimisel tekib raudtee uude asukohta rajamisega  nn „kummitustaristu“, mis hakkab koormama maksumaksjat, looduskeskkonda ja on regionaalselt kahjulik.

Ülo Vooglaid kommenteeris, et efektiivsus on infrastruktuuri funktsioon. „Rääkima peab siiski efektiivsuse, intensiivsuse ja otstarbekuse ühtsusest. Kui millegi rajamise eel on kindlaks tegemata, kuidas loodav taristu parima alternatiivi saaks luua, võib tegevus kujuneda raha, aja ja looduse raiskamiseks.  Halvim, mis võib juhtuda, on teha intensiivselt ja efektiivselt rumalusi – näiteks rajada otstarbetut infrastruktuuri,“ ütles ta.

Uuringu peamised järeldused on:

1. Viimase 20 aasta summaarne kaubavoog raudteel Eesti ja Euroopa vahel raudteel on väiksem, kui Rail Balticule oodatakse ühes kalendrikuus. Rail Balticu rajamine ei kaota kaubavoo puudumise põhjuseid.

2. Juba täna saaks alustada kaubavedu Muuga jaamast läbi Kaunase ümberlaadimise terminali Euroopasse. Paraku tuleks majanduslike takistuste ületamiseks leida osapool, kes on nõus 2000 euroga doteerima konteineri või haagise vedu raudteel.

3. Eesti ja Euroopa vahel raudteel kaubaveo puudumise põhjused – Euroopa raudteede hinnakujundus, ettevõtete väiksus, laadimiste paljusus ja maksumus, alternatiivide olemasolu – jäävad kehtima sõltumata rööpmelaiusest. Välistegurid ei sõltu Balti riikide otsustajatest – need on objektiivsed. Välisteguritega tuleb kohaneda – nendega mittearvestamisel kaubavedu raudteele ei saa tekkida.

4. Kaubavedu ei saa maanteelt raudteele „suunata“. Saab luua tingimuste süsteemi, et raudteest võiks kujuneda parim alternatiiv. Uuringu peamine järeldus on, et tänasel kujul ei ole eeldusi Rail Balticule kaubavedude tekkeks.

Uuring on avaldatud: https://avalikultrailbalticust.ee/PDF/aruanded/Modaalse%20nihke%20uuring.pdf