Rail Balticu tähtsust vähendab asjaolu, et trassi rajamise partnerite prioriteetid on mujal 

Majandus,
©UU
Eesti peaks aktiivse Rail Balticuga tegelemise asemel keskenduma siseriiklikule raudteevõrgustikule. Pilt on illustratiivne.

Rail Balticu trass on küll alguse saanud, kuid selle ümber toimuv on endiselt küsimärke tekitav, eriti selle kasulikkuse ja tasuvuse osas.

Taavi Rõivas küsis kolmapäeval riigikogus üle antud arupärimises peaminister Jüri Rataselt, miks tema valitsused on vähendanud Rail Balticu rahastamist kokku 100 miljoni euro võrra.

“Eestit muu Euroopaga ühendav Rail Baltic on strateegiliselt ülioluline objekt,” ütles Rõivas Reformierakonna 21 saadiku nimel arupärimist üle andes.

Siinkohal on huvitav ära märkida, et üks riik, millest Rail Baltic läbi peaks minema, nimelt Poola, ei pea seda trassi sugugi prioriteetseks, mis vajutab pitseri ka sellele, kuidas Eesti peab sellesse suhtuma.

31. oktoobril Tallinna Konservatiivide Klubil külas käinud Poola Suursaatkonna poliitika- ja majandusosakonna juhataja Tomasz Szeratics ütles küsimustele vastates, et Poola jaoks on Rail Baltica vaid üks väike osa Poola raudteevõrgust ning ei oma nende jaoks kaugelt mitte sama kaalu kui Balti riikides.

“Ehitada või mitte, kustkaudu ehitada ning muud projektiga seonduvad küsimused peavad Balti riigid ikkagi ise lahendama. Poola teeb oma osa ja ühendab Rail Baltica läbi Varssavi läänepoolse raudteega,” rääkis Poola esindaja. “Poola jaoks pole Rail Baltic prioriteet, neile  on märksa tähtsam kiirteede võrgu väljaehitamine muuhulgas ka Kaunase ja Vilniuse suunal.”

Poola ja Visegradi riikide prioriteetseks projektiks on põhja-lõunasuunaliste nüüdisaegsete ühendusteede väljaehitamine, mille puudumine on Tomasz Szeraticsi sõnul kindlasti olnud üheks Kesk-Euroopa majandusliku mahajäämise põhjuseks võrreldes Lääne-Euroopaga.

On teisigi küsitavaid momente – kui Eestis arvestatakse RB kiiruseks 249 km/h, siis poolakad ise arvestavad oma riigi piires kiiruseks 160-200. Seega ei tule mingist Berliinini tuiskavast kiirrongist ilmselt suurt midagi välja ja Eesti peab arvestama Poola raudteede siseriikliku olustikuga.

Trassil on Eesti jaoks teisigi iseärasusi – kui mujal viiakse see sageli maapinnast kõrgemale, siis Eesti rajab trassitammi kohati 10-12 meetri paksuse turbakihi piirkonda, kuhu tuleb vedada sedavõrd tohutu padi, et Eesti võib kruusast, killustikust ja muust täitematerjalist üsna vaeseks jääda.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused