23.10.2019
Kortermajad sobivad ehk suurematesse asulatesse, kuid mitte maale. Pilt on illustratiivne.
Maaeluministri nõunik Mart Ummelas kirjutab sellest, kuidas kolhoosikorra varasemad loojad ehk sotsid näevad praegugi maaelu arengut sotsialistlikuna.
“Esinedes eilsel aasta põllumehe 2019 tseremoonial, rõhutas maaeluminister Mart Järvik oma kõnes üht aspekti, mis pani minu lähedal istunud sotsi Jaanus Marrandit peaaegu toolilt püsti hüppama ja teatama: „See oli poliitiline avaldus“. See puudutas väljaöeldut, et minister ei toeta soode taastamist. Teatavasti on sotside kliimapalavikus hakatud nõudma kuivendatud ja viljakate põllumaade uuesti sooks muutmist.
Rahulolematust oli ka märgata ministri väljaütlemisest, mida ta esitas juba Riigikogus tööjõu sissetoomise arutelul, et ei peeta kuidagi mõistlikuks tööjõuprobleemide lahendamiseks maal hakata ehitama üürimaju. Kui see oleks ehk mõeldavgi hooajalise, eriti võõrtööjõu paigutamiseks, siis pikemas perspektiivis ei lahendataks sellega kuidagi oma rahva maale mineku ja talude taastamise probleemi. Pealegi on ajutise tööjõu ressurss tänagi olemas Ida-Virumaal. Maainimene soovib aga ikka oma kodu rajada oma kätega.
Oleks ehk aeg meenutada, mida kujutavad endast sellised üürimajad. Kolhooside ja sovhooside ajajärgul, kui oli ära lammutatud talude süsteem ning ka suur osa töötajaist olid ajutised, eriti tehnilised spetsialistid, aga ka äsja kõrgkoolidest tulnud, oli töötajate koondamisel keskuste või osakondade juurde oma mõte. Nii kasvasid korrusmajade kobarad.
Kui minna ajaloos veel tagasi, siis mäletame, kuidas juba tsaariajast rajati meie linnades tehaste ümbrusse maju, kuhu paigutati odav, maalt tulnud tööjõud. Elutingimused neis „üürimajades“ olid kohutavad ja tegelikult inimest alandavad. Ehkki uutel aegadel on ka üürimajades elutingimused teistsugused, mõneti paremad, siis kahtlemata pole need kodud, mis aitaksid uusi tublisid eestlasi maale tagasi tuua.
Miks otsivad sotsid selliseid minevikust laenatud variante tööjõuprobleemi lahendamiseks maal, kus tegelikult on ajutine probleem vaid hooajalise tööjõuga? Kas selliste ettepanekute taga on ihalus sotsialismiaja järele? Tollastest korrusmajadest on paljud tänaseks tühjenenud või lammutatud, sest need paiknesid logistiliselt valesti ega vastanud eestlasliku maaelu tingimustele.
Tegelikult saaks maaelu, ja mitte ainult tööjõuprobleemi lahendada aktiivsema sekkumisega nii linnadest ümberasumisse, talukohtade taaselustamisse, noortele ettevõtjatele maade ostmise ja rentimise soodsamate tingimuste loomisega näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutuse toel, milleks minister on MES-i strateegias välja pakkunud kuni 100 miljoni eurose fondi loomist. Sama raha kulutamine uute kolhoosikeskuste ja üürikasarmute rajamiseks oleks ilmselt ebamõistlik või isegi tölplaslik.”