12.07.2021
EKRE võimul olles algas laiaulatuslik teede-ehitus, mis Kaja Kallase kärpeaegadel on vaibumas.
Endine rahandusminister Martin Helme leidis, et PPP ehk avaliku ja erasektori koostöö on ainuke võimalus ehitada viie aasta jooksul valmis vajalikud neljarajalised lõigud põhimaanteedel, sest eelarveliste vahenditega läheks selle jaoks 40 aastat – kuna Kaja Kallase valitsus lasi sellise teede ehitamise poliitika põhja, siis nüüd ongi kuri karjas.
Eesti Taristuehituse Liidu juhi Tarmo Trei sõnul kinnitas Läti valitsus kava ehitada 2040. aastaks 1055 kilomeetrit neljarealisi kiirteid, Eestil pole aga praeguse rahastusega selleks ajaks lootust isegi oma kolme põhimaanteed valmis saada, rääkimata järjest halvemas seisus kohalikest teedest.
Trei märkis, et Läti plaanib investeerida teedesse 5,2 miljardit eurot ning kava kohaselt peaks kõigist riigi suurematest linnadest jõudma Riiga kahe tunniga. “Praegused teed ehitatakse ümber kiirteedeks, kus saab sõita kuni 130 kilomeetrit tunnis,” märkis Trei pressiteates.
“Samal ajal vähendab Eesti riik järgmistel aastatel tee-ehituse rahastust hüppeliselt ning praeguse kursiga pole lootust, et me järgmise 20 aastaga oma kolm põhimaanteed valmis saame,” leiab Trei.
Siiani on Eestis ehitatud neljarealiseks 176 kilomeetrit põhimaanteid. Kolme põhimaantee, Tallinn–Pärnu, Tallinn–Tartu ja Tallinn–Narva maanteelõikudel on kaherajalisi teelõike, mis tuleb neljarajaliseks ehitada, kokku veel 340 kilomeetrit.
“Riiki ei vii edasi mitte ainult neljarealised põhiteed, vaid ka kohalik teedevõrk, mis vajab üleriigilisest veel rohkem kaasajastamist. Taristu on riigi vereringe ja ilma selleta sureb elu maakohtades lihtsalt välja,” toonitas Trei.
Taristuehituse Liidu juhi sõnul on Eestis praegu tuhandeid kilomeetreid ühiskonna ootustele ja ametlikele normidele mitte vastavaid teid, rääkimata puuduvatest kergliiklusteedest. “Ja maal ootavad inimesed juba aastakümneid lihtsalt kõva kattega ja tolmuvaba teed,” lisas ta.
Eesti plaanib enda haldusalasse kuuluvate teede rahastust 2022.–2025. aastal võrreldes kehtiva teehoiukavaga 113 miljoni euro mahus kärpida. Teede Tehnokeskuse analüüsi kohaselt jõuab teedevõrgu arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni ning teede remondivõlg on juba praegu üle 700 miljoni euro.
“Täna plaanitud rahastuse tase ei luba isegi olemasolevaid teid säilitada ja remondivõlg suureneb iga päevaga, arendamisest rääkimata. Sisuliselt tähendab see seisakut. See on murettekitav ja mõjutab negatiivselt Eesti inimeste turvalisust ja heaolu ning ettevõtete ja riigi konkurentsivõimet,” ütles Trei.
“Kehva taristu tõttu jäävad tegemata erainvesteeringud, millest kõige rohkem kannatavad mitte niivõrd Tallinn ja kolm-neli suuremat tõmbekeskust, vaid kogu ülejäänud Eesti. Kui me praegu ei tegutse, siis Eesti lihtsalt ääremaastub edasi, nagu see on juba 30 aastat toimunud,” rääkis ta. (BNS)