The Telegraph: lõhe EL-i rikaste ja vaeste vahel ähvardab kriisiolukorras kuristikuks muutuda

Majandus,
©Uued Uudised
Koroonakriis on Euroopa Liidu eksistentsi tugeva kahtluse alla pannud . Pilt on illustratiivne.

Koroonaviiruse pandeemia on viinud eurotsooni riigid reetlikult asümmeetrilisse majandusšokki. Senised tugevad majandused tulevad sellest ilmselt välja suhteliselt tugevamatena, nõrgad aga palju nõrgematena. Laiutav lõhe Põhja ja Lõuna vahel ähvardab muutuda kuristikuks, kirjutab The Telegraphi majandusanalüütik Ambrose Evans-Pritchard.

Saksamaa eraldab oma tööstuse ja majanduse toetuseks triljon eurot; ettevõtte laenude garanteerimiseks eraldatakse KfW riigipanga kaudu 550 miljardit eurot, 100 miljardilise kapitalisüsti tegemiseks on tühistatud ka riigiabi reeglid. 50 miljardit eurot abiraha läheb väikeettevõtetele ja vabakutselistele. Abipaketi suurus on 30% Saksamaa SKT-st.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Itaalia midagi sellist endale lubada ei saa. Nende fiskaalsete abimeetmete pakett on õige õhuke, kõigest 25 miljardit eurot. Ja ehkki seda võidakse suurendada, toetub see väga nõrkadele alustele. „Praegu seisab igaüks enda eest. Need, kellel laskemoona on, kasutavad seda, kuid osadel seda pole ja Euroopa meetmed on äärmiselt piiratud,“ ütles mõttekoja MC Marco Advisors asutaja Lorenzo Codogno.

Goldman Sachs ennustab Itaalia majandusele sel aastal 11,6 protsendilist langust. Võlasuhe võib jõuda 150 protsendini SKT-st. Ka Hispaania, Portugal, Kreeka ja Küpros ei saa endale kriisi leevendamiseks kulutusi lubada. Lisaks mõjutab just neid riike väga rängalt turismiäri kokkukukkumine.

Küsimus on nüüd selles, kas Põhja-Euroopa võlausaldajad ulatavad abikäe. Kas nn säästlikult tegutsevad riigid, eriti aga Saksamaa, suudavad rahaliidu kaasmõjudega silmitsi seista? Viimased kaks kümnendit on selles osas pidevalt pead liiva alla peidetud ja paraku ei ole ka praegu erilist muutust näha olnud.

Euroala rahandusministrid räägivad endiselt uutest laenudest, s.t võlariikide võlgu aina suurendatakse ja probleemidele otsavaatamist lükatakse aina edasi. „Taas tehakse samasuguseid väga tõsiseid vigu, nagu tehti Kreeka kriisi ajal 2010. aastal. Maksujõetuse kriisi suhtutakse, nagu oleks tegemist likviidsuskriisiga,“ ütles Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis.

Euroopa liidritel on plaanis arutelu nn koroonavõlakirjade üle, kuid Saksamaa on juba ette näidanud oma vastuseisu ühise võlakirjade emiteerimise osas. Kantsler Angela Merkel on küll varasemalt, oma võimu tipul, suutnud sarnased eurovõlakirjad läbi suruda, kuid Saksamaa on nüüdseks muutunud.

Euroskeptiline Alternatiiv Saksamaale juhib eelarvekomisjoni ja opositsiooni Bundestagis. „Ta [Merkel] on praegu palju nõrgem ja tema enda CDU/CSU partei on sügavalt lõhestunud. Isegi kui ta üritaks, ei oleks see jätkusuutlik,“ kommenteeris olukorda Ashoka Mody, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Euroopa osakonna endine asedirektor.

Olukorra päästmine langeb taas Euroopa Keskpanga õlgadele, kuid seekord on olukord palju plahvatusohtlikum. Christine Lagarde’i praegune tegevus meenutab puusalt tulistamist ja oma plaanid on ta surunud läbi Euroopa Keskpanga oluliste kuberneride tahtmise vastaselt. Lagarde võib ju olla hariduselt jurist, kuid Euroopa Liidu seadustega käib ta ringi üsna hooletult.

Euroopa Keskpanga endise peaökonomist Otmar Issing süüdistas institutsiooni sel nädalal lausa pädevuse puudumises. Issingu sõnul kuritarvitati kvantitatiivset lõdvendamist maksejõuetute riikide kautsjonina, rikkudes sellega Lissaboni leppe artiklit 125. Euroopa Keskpank usurpeerib seega rahvusriikide demokraatlikult valitud parlamentide eelisõigusi.

Yanis Varoufakis viitas ka sellele, kuidas Covid-19 on paljastanud majandus- ja rahaliidu struktuuri mitte toimimise ning lükanud käima katalüütilised arengud. „Poliitilised vastuolud on vältimatud. Isegi Rooma tsentristlikud poliitikud ei suuda olukorraga enam leppida,“ ütles ta.

Euroopa suurjõud, eriti aga lõhenenud Saksamaa, ei saa enam toas olevat elevanti ignoreerida. Seega on praegu kaks võimalust: rahaliit kas muudetakse fiskaalliiduks, mis tähendab olulisi muudatusi EL-i aluslepingutes ja rahvusriikide rolli osas, või majandus- ja rahaliit laguneb. Poolikutest lahendustest ja kahtlase väärtusega trikkidest enam ei piisa. Pandeemia on toonud kõik probleemid päevavalgele.

Allikas: The Telegraph

2 commentsOn The Telegraph: lõhe EL-i rikaste ja vaeste vahel ähvardab kriisiolukorras kuristikuks muutuda

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused