Tõnis Paltsi karmid sõnad Eesti Panga kohta langevad suures osas kokku Martin Helme varemöelduga

Eesti Pank võiks vabalt ka Frankfurti pank olla. Pilt on illustratiivne.

Kuigi näiteks Jürgen Ligi leiab, et Eesti on alati õiget rahanduspoliitikat ajanud, arvavad paljud teisiti.

Poliitik ja ärimees Tõnis Palts kirjutab EPL-is Eesti Pangast kui dogmade kantsist, rõhutades samas, et tegelikult ei otsusta panga nõukogu liikmed mitte midagi.

Palts nimetab dogmaks sedagi mõtlemist nagu oleks Eesti Pank Eesti pank – “Seaduses on kirjas, et Euroopa Keskpanga rahapoliitikat ellu viies täidab Eesti Pank ainult Euroopa Keskpanga juhiseid,” väidab ta.

Palts nendib, et eurotsooni kohta on Eestil ülimadal laenukoormus, kuid osaledes Euroopa Keskpanga võlakirjaostudes, toetab Eesti Pank raha juurdetrükkimist. Samas aga soovitab EP kodus reserve koguda, mille väärtus sellesama juurdetrükkimisega väheneb.

Lihtsamalt öeldes kogub Eesti reserve, samas kui tal on suur laenuvõimekus, mille abiga saaks kogu rahapuuduses vaevleva majanduse, infrastruktuuri, sotsiaalsüsteemi, teaduse ja hariduse tootlikuks muuta. Raha juurdetrükk tähendab ju ka laenude mõningast mahakandmist ning riik, kes laene ei võta, jätab kasutamata võimaluse soodsa laenurahaga oma konkurentsivõimet tõsta.

Sellest teeb Tõnis Palts järelduse, et Eesti Pank teenib Frankfurdi ehk Euroopa Keskpanga huve ning meie maksumaksja maksab kinni Itaalia ja Prantsusmaa tegemised. “Eesti Panga põhikirjaline huvi on euro ja hindade stabiilsuse tagamine. Selleks annab pank Eesti elanike kulul oma väikse osa ühisesse eurokatlasse. Eesti elanikele on väga koormav osaleda pättriikide külvatava rahandusliku segaduse stabiliseerimisel,” lõpetab Palts.

Paljust sellest on varem rääkinud praegune rahandusminister Martin Helme: on suur rumalus, kui me laenukartuses ei võta Euroopa ülimadala intressiga laene, millega me saaksime oma majanduse liikuma panna – Saksamaa kasutab seda võimalust väga ära. Samas maksame me kinni laristajariikide võlgasid, kogume sukasäärde, kust see raha kaob ja ahistame oma majandust reservidesse tagasiladumisega investeerimise asemel.

Loe pikemalt EPL-ist

Kommentaarid