26.05.2020
Ehitussektoris töö jätkub, kuid sealgi on oodata tagasilööke. Pilt on illustratiivne.
Ehitajad ennustavad oma valdkonnas suuremat tagasiminekut, ja probleemid tunduvad neil olevat teatud osas taas seotud võõrtööjõuga.
ERR vahendab Astlanda Ehituse juhatuse esimeest Kaupo Kolsarit, kelle hinnangul püsib ehitussektor praegu vanadel projektidel, aga uusi peale ei tule, sest 80-protsendi tasemel tellivalt erasektorilt ei pruugi tellimusi enam tulla. Riigisektor jääb tema arvates turule edasi.
Edasi aga sõidab ka ehitajatele sisse võõrtööjõu puudus, sest Kolsari sõnutsi läks ehitajatest osa enne kriisi kodumaale ega pääse nüüd tagasi, alltöövõtjad aga sõltuvad ukrainlastest. “Mõelge nüüd ise, kui teie kollektiiv on üles ehitatud inimestest, keda enam riiki ei lasta või kes siia ei pääse…” ohkab ta.
Seega tunnistab ehitaja, et ka see sektor on suures osas üles ehitatud võõrtööjõule. Kolsar nendib, et kokkukuivavate tellimuste ja 15-protsendilise võõrtööliste osakaalu juures saab puuduolevad töökohad täita vabaneva tööjõuga. Küll aga leiab ta, et puudu võib tulla spetsialistidest, näiteks keevitajatest.
Seda aga on Mart ja Martin Helme raadiosaates “Räägime asjast” pidanud siinsete ettevõtjate suurimaks möödalaskmiseks, et nad ei valmista ise enda jaoks spetsialiste ette, kuigi Eesti kutseharidussüsteem on täiesti võimeline neid inimesi välja õpetama. Ettevõtjad on aastaid võõrtööjõule lootnud ja jätnud ise oma tuleviku oma töötajatega kindlustamata.
Kolsari meelest ei ole aga mõeldav, et ukrainlased Eestisse tagasi ei pääse, kirjutab ERR. Järelikult on veel sektoreid, kes tahavad jätkata vana mudeli ehk odavtööjõuga, kuigi ootavad ise suurt langust. Maasikakasvatajad on niiöelda esimene pretensioonide laine.
UU