04.10.2018
Urmas Espenberg
Kolmapäeval 3. oktoobril hotellis Radisson esitletud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) majandusprogramm näeb ette suured ja vajalikud investeeringud Eesti infrastruktuuri ja taristu arengusse, ilma milleta meie majanduse edasine kasvatamine on mõeldamatu.
Investeeringute kogumaht on ca 5 miljardit eurot ja tagasimakse graafik 30 aastat. Objektideks maanteed, raudteed,koolid, haiglad, Saarema sild, arvutivõrgud ja kiire internet, samuti elektrivõrgud. Kaheksa aasta jooksul on kavandatud neljarealisteks välja ehitada Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteed, samuti korrastada olemasolev raudteevõrk, loobudes samal ajal meeletult kallist ja mõttetust Rail Balticu projektist senisel kujul.
EKRE investeerimispoliitika eesmärkideks on rakenduse leidmine praegu tulutult seisvale rahva rahale (näit. pensionifondid) ja neile tootluse võimaldamine. Samuti rahva ja riigi sidususe suurendamine, konkreetsete objektide finantseerimise lahendamine riigieelarvet koormamata, tulude maksimaalne jätmine Eestisse ning majanduse pikaajaline ja stabiilne stimuleerimine.
Reformierakonna poolt pikalt praktiseeritud “peenhäälestamine” ja praeguse kesksotsialistliku “isamaalise” valitsuse tulutu raha veeretamine kõrgete ja lõputute maksude kaudu ühest tasku teise peab lõppema. Seetõttu alustatakse pikaajalise (12 aastat) ja kompleksse riiklike taristuinvesteeringute programmi elluviimist riigieelarve väliste vahendite (riigilaenud, riigi võlakirjad, jne.) kaasamise abil. Raha hind maailmaturul on madal ja sellist olukorda on rumal mitte ära kasutada. Eesti on üks väheseid, kes pole soodsat olukorda enda kasuks pööranud, vaid laseb hoopis ennast ära kasutada Kreeka jt. riikide majanduste turgutamiseks. Meist on saanud paraku europrovints, odav allhankemaa ja rikaste riikide tagahoov, kus pestakse võõrast raha ning tehakse muidki tülgastavaid mahhinatsioone. Paljud lahkuvad ja tööjõu väljavool on korvamatu hoop Eestile. Sissetoodud odav tööjõud aga halvab innovatsiooni ja toob kaasa teravad sotsiaalkultuurilised probleemid.
Lõppkokkuvõttes tõmbab see käima kogu meie majanduskasvu ja elu laiemalt. EKRE lubabki võimule tulles kogu poliitilises ja majanduslikus süsteemis suuri muudatusi, sest Eesti riik seisab ilmselgelt tupikteel igas mõttes. Kogu Eesti ühiskond näib olevat letargilises seisundis, kus asjasse süüvimatu pilguga olukorda hinnates tundub kõik justkui rööbastes olevat, kuid lähemalt uurides selgub, et paremal juhul me elame enda loodud mugavustsoonis ega märka tõelist stagnatsiooni, halvemal juhul aga on Eesti vundament täiesti pudedaks muutunud ja vajab kiiret ümberladumist.