23.07.2018
Huvitav, mida need inimesed ameeriklaste uuringutest arvavad?
Kõige usaldatavamaid uuringuid tegevat “briti teadlased” ja “sõltumatu Šveitsi labor”, nüüd on ka ameeriklaste “konsulteerijad” tõestamas, et Eesti riigivõim on oma kodanikud paradiisiväravatele lähemale tõstnud.
Nimelt selgub USA konsultatsioonifirma The Boston Consulting Group (BCG) läbiviidud uuringust, et Eesti on maailmas 25. kohal näitaja poolest, mis iseloomustab riikide suutlikkust pöörata rahvuslik rikkus oma kodanike heaoluks, vahendab BNS.
BCG analüüsis vaadeldud kümne erineva parameetri kombineerimisel koostatud jätkusuutliku majandusarengu hinnangu põhjal moodustavad maailma riikide esikolmiku Norra, Šveits ja Island, mille indeksid on vastavalt 85,3 punkti, 83,8 ja 83,7 punkti. Eesti näitaja oli 70,8 punkti.
Majanduse all mõõdeti rikkust ehk sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta; majanduse stabiilsust, mis haaras inflatsiooni ja SKT muutusi ning kolmandaks tööhõivet. Investeeringute kategoorias arvestati tervishoiu taset ehk ligipääsu tervishoiuteenustele ning selle tulemit, sama ka hariduse valdkonnas ning kolmandana infrastruktuuri – energia- ja veevarustuse, jäätmemajanduse, transpordi ja IT-taristu olukorda.
Kolmanda rühmana vaadeldi jätkusuutlikkuse tegureid: keskkonna kvaliteeti; valitsemise efektiivsust, stabiilsust ja vabadust; kodanikuühiskonna olukorda; sissetulekute jaotust ning hariduslikku ebavõrdsust ja erinevusi eluea eeldatava pikkuse osas.
Eesti kõige kõrgemad näitajad olid võrdsuse (85,7), valitsemise (82,2) ja tervise (81,6) valdkonnas. Neile järgnesid infrastuktuuri (79,5), kodanikuühiskonna (78,7), hariduse (75,7) ja tööhõive (70,3) näitajad. Kõige halvem oli Eesti olukord sissetulekute taseme (38,5), keskkonna (53,6) ja majandusliku stabiilsuse (64,5) osas.
Mistahes uuringu tulemused on midagi väärt, kui seda kinnitavad ka vastava riigi oma kodanikud oma kogemuste kaudu. Mida võiks aga eestlased öelda valitsemise kõrge näitaja kohta, kui vasakpoolne valitsus laskis 100 miljonil eurol lihtsalt naaberriiki minema jalutada? Või tervise valdkonnas, kui riigis suletakse sünnitusosakondi, ravijärjekorrad on pikad ja kalleid ravimeid raskelt haigetele saadakse üldrahvalike annetuskampaaniate kaudu?
Õiglase hinnangu kogu sellele uuringule annavad Eesti enda inimesed, aga üldiselt kipub meie riigi maine olema välismaal märgatavalt kõrgem, kui ta on seda siseriiklikult. Eks riik panustab oma uhke positsiooni tagamisse rohkem kui oma inimeste heaolusse.
Uued Uudised küsivad oma lugejatelt: kas te tunnete, et riik on oma rahvusliku rikkuse täiel määral rahva heaolusse suunanud? Kui jah, siis jääme meie kahjuks eriarvamusele…