02.06.2020
Euroopa Komisjonist tulevad käsulauad, mis suunavad EL-i plaanimajandusse. Pilt on illustratiivne.
Ühisvõlg ja järk-järguline liikumine fiskaaluniooni suunas peaksid meid kõiki mõtlema panema, kumb on meile olulisem – suveräänsus või solidaarsus? kirjutab majandusanalüütik Peeter Koppel.
„See on ühisvõla (ja eriti) fiskaaluniooni kontekstis konkreetne põhimõtteline küsimus. Ütleks isegi, et kõige põhimõttelisem pärast euro kasutuselevõttu,“ kirjutab Koppel oma sotsiaalmeediakontol.
„Minul, väikese inimesena, kes on pidanud euroala võlakriisi igal argipäeval jälgima, muidugi paneb aju valutama, kui fiskaalselt ülidistsiplineeritud riik, kus SKT per inimene on 21k EUR, peab hakkama tasapisi osalema protsessides, kus aidatakse muu hulgas fiskaalselt ülivallatut riiki, kus SKT per inimene on ligi 30k EUR.
Koppel juhib tähelepanu, et mõned tegelased on juba dotseerivalt teatanud, et riigid, kellele ühisvõla idee ei meeldi, on „ihnsad“.
„Mulle nagu ei tundu, et ma ihne oleksin, kui näiteks teenides 2100 EUR kuus, ma väga ei tahaks elukunstnikust sugulase eest mingeid kohustusi võtta, kui tema teenib 3000 EUR kuus. Soov enda raha endale alles jätta on… ihnsus? Ma saan aru, et see on kaasajal väga progressiivne mõtteviis – isegi ülikoolis õpetatakse – aga mina, vabandage, sellega suhestuda ei suuda,“ ütleb Koppel
Peeter Koppel on eesti majandusanalüütik ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Alates aastast 2008 kuni tänaseni töötab Koppel SEB Pangas privaatpanganduse strateegina, kus tema ülesandeks on varade investeerimine.
LOE LISAKS
Jaak Madison: ühisvõlas osalemise õigustamine julgeoleku tagamise jutuga on orjamentaliteet
“RÄÄGIME ASJAST”: Mart ja Martin Helme Eesti suveräänsust ohustavast euroliidu “päästepaketist”