Eesti peab Ukrainat sõjas agressoriga jõudumööda toetama, kuid see peaks toimuma pigem kiiresti ja vaikselt, mitte aga omaenese patriotismisildi külgekleepimisega igale Ukrainaga seotud teemale.
Võimuliidu kontrolli all olev Riigikogu vorbib Ukraina-avaldusi, nii et iga saadik saaks oma avalduse, peaminister Kaja Kallas on sõjahüsteeriaga külge saanud kunagise filmikangelanna Xena tiitli, president Alar Karis lubab Venemaa põlvili suruda – aga kui Venemaa laevateelt poisid ära korjab, filmib PPA seda vaid põõsastest.
Ukraina-poliitikas puudub tasakaal. Karjutakse seal, kus selleks pole põhjustki, samas võtmeküsimustes pole asjad kõige paremad. Eesti vasakliberaalne valitsus ei saa aru sellest, et kuna Venemaa on paariariik, on Eesti surutud kinnisesse EL-i kirdenurka ja näiteks Rail Balticuga jätkamine on mõttetu, sest kaup siin enam suurtes kogustes ei liigu. Kõige hullem aga on see, et asukoha tõttu kaotavad investorid Eesti vastu huvi ja see mõjub majandusele rängalt.
BNS kirjutab: “Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P teatas reedel, et alandas kolme Balti riigi ehk Eesti, Läti ja Leedu reitinguid. S&P põhjendas otsust Ukraina sõja mõjudega ja geopoliitiliste riskidega seoses Venemaa naabrusega. Eesti krediidireiting liikus tasemelt AA- tasemele A+ ning Leedu ja Läti oma tasemelt A+ tasemele A. Kõik stabiilse väljavaatega.
“Reitingute alandamine peegeldab meie seisukohta, et Ukraina sõja mõju ja laiemad regionaalsed geopoliitilised riskid mõjutavad Balti regiooni majanduskasvu ning riikide rahandust ja konkurentsivõimet keskpikas perspektiivis,” teatas S&P.”
Kui keset Tallinnat pannakse üles plakatid sõjas purustatud Tallinnast, siis “kunstnikud” ei mõtle sellele, kas näiteks Briti ärimees ikka tahab seda nähes siia investeerida. Kui peaminister lubab Ukraina sõjas kaasa lüüa ja venelased nihutavad piire lääne suunas, siis vaevalt enam keegi siia raha matta tahab.
Nii see võimupoliitika hetkel Eestis käib: ei mingit isemõtlemist, ainult teiste poliitika ja hetketrendide järgi tegutsedes. Nii oleme tõelises sõjas varem kui ise arvame.
BNS teatabki: “Venemaa valmistub provokatsioonideks Baltimaade piiridel, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi reedel Stockholmis, viidates viimase aja hübriidrünnakutele.” Ja Postimees lisab: “NATO enda sisemised kalkulatsioonid näitavad, et Euroopal on vaid murdosa õhutõrjevõimekusest, mida oleks tarvis alliansi idatiiva kaitsmiseks, kirjutas Financial Times.”
Sõda Ukrainas näib väga pikale venivat ja reitingualandus mõjub niigi sügavas majanduskriisis Eestile halvavalt. Vähemalt Saksa turistid juba kardavad siia tulla, nagu väideti ühes “Maahommikus”. Ja miks peavad Eesti poliitikud tegema tingimata sõjakaid avaldusi, kui on näha, et lääneriigid ei suuda Ukrainat piisavalt relvastada ja sageli ei tahagi, eriti kui silmas pidada nende kartust, et tarnitud relvadega rünnatakse Venemaa sisealasid.
Uued Uudised