Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo hiljutine arvamuslugu on õpikunäide sellest, kuidas poliitiline eliit on barrikadeerunud oma roosasse mulli ja keeldub reaalsusele näkku vaatamast.
Ministri katsed rääkida kriisis vaevlevat majandust ilusaks, lehvitades Šveitsi IMD instituudi konkurentsivõime edetabeliga ja kutsudes üles “rohkem uskuma”, ei ole lihtsalt eluvõõras jutt – see on solvav tuhandetele ettevõtjatele ja töötajatele, kes igapäevaselt ellujäämise nimel võitlevad.
1. Edetabelitrikid ei maksa arveid ega päästa tööstust
Minister Keldo triumfeerib, et Eesti tõusis edetabelis viis kohta ja edestab Lätit ning Leedut. See on puhas PR-mäng ja andmetega manipuleerimine. IMD tabel mõõdab pikaajalisi struktuurseid näitajaid (nagu digiriik ja haridustase) ning kasutab suure viiteajaga andmeid.
Päris elus ja reaalsetes numbrites on seis hoopis teine.
Tööstuse vabalangus: Eesti tööstustoodang ja eksport on pikalt olnud sügavas miinuses. Skandinaavia turud on jahtunud ja meie konkurentsivõime seal hääbub.
Leedu reaalsus: samal ajal kui minister rõõmustab Leedu “suure languse” üle paberil, on Leedu majandus viimastel aastatel reaalselt kasvanud ja meid paljudes valdkondades edestanud. Sealne tööstus on osutunud kordades paindlikumaks kui meie oma.
2. “Usk” on Reformierakonna uus majandusprogramm?
Kõige küünilisemalt kõlab ministri üleskutse: „Aga julgeme rohkem uskuda, siis saab ka majanduskasv tugevam.“
Kas see ongi valitsuse uus kriisiplaan? Kui reaalsed meetmed puuduvad, siis hakatakse rahvalt ja ettevõtjatelt paluma usku?
Ükski pankroti äärel olev puidutööstus või metalliettevõte ei loo ühtegi töökohta pelgalt “uskumise” pealt. Investeeringud ei tule siia mitte pimedast usust, vaid prognoositavast majanduskeskkonnast, konkurentsivõimelisest energiahinnast ja stabiilsest maksupoliitikast.
3. Valitsuse enda poliitika lämmatab kasvu
Keldo räägib vajadusest vähendada takistusi ja luua ettevõtjatele kindlustunnet. See räägib otseselt vastu sellele, mida tema enda juhitav valitsus teeb. Pidevad maksutõusud, uute maksude kehtestamine ja rapsiv eelarvepoliitika on just need tegurid, mis on ettevõtjate viimsegi kindlustunde hävitanud.
Kuidas saab rääkida “pikemast vaatest”, kui maksureeglid muutuvad kiiremini kui aastaajad?
Aeg on kristallkuul maha müüa
Majandusminister teatab uhkelt, et tema tugineb andmetele ja numbritele. Paraku on need andmed valitud välja koridoridest, kus ei kuule tehaste seiskumist ega koondamisteateid.
Majanduslik ebausk ei too tõesti investeeringuid, aga seda ei tee ka valitsuse süstemaatiline reaalsuse eitamine. Eesti majandus ei vaja ministri kristallkuuli ega loosungeid “paremast tulevikust”. Vajatakse odavat ja kättesaadavat energiat, maksurahu ja valitsust, mis lõpetaks ettevõtlusele kaigaste kodaratesse loopimise.
Usk on kiriku, mitte majandusministeeriumi teema.
Rainis Lipstok