On selge, et kui hinna- ja maksutõusud on asunud aktiivselt inimeste rahakotti tühjendama, siis jääb vaba raha neil järjest vähemaks, et seda võiks ka annetada. Või siis suudetakse üha vähemaga abivajajaid toetada.
Muidugi ei saa kõrvale jätta ka seda üdini negatiivset mõju, mille tekitas annetuskeskkonnale Eesti 200 tippliikme Johanna-Maria Lehtme skandaal Slava Ukraini annetusrahadega ja mida pole võimulolijad isegi hukka mõistnud, vaid uurimisega pigem venitatakse – inimesed usaldavad üha enam vaid neid keskkondi, millel on pikaajalisest tegevusest usalduspagas tekkinud.
Üldiselt aga sunnib kiiresti süvenev vaesumine seda, et inimesed leiavad üha vähem raha, mida abivajajatele anda. Kõik see on juhtunud just Reformierakonna valitsedes.
BNS: “Ülemiste kaubandus- ja meelelahutuskeskuse annetuskastide statistika näitab heategevuslike annetuste kogumahu märkimisväärset langust. Kui 2020. aastal kogunes heategevusorganisatsioonidele annetuskastidesse üle 16 000 euro, siis 2024. aasta alguse seisuga on see number langenud alla 3000 euro.
Tiia Nõmm, Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht sõnas, et annetuste vähenemisel võivad olla erinevad põhjused. „Näeme, et inimesed kasutavad üleüldiselt järjest vähem sularaha ning maksmisest taskusse jäävaid sente ja münte, mida oli lihtne möödaminnes annetuskasti panna, enam ei ole.
“Praegusel majanduslikult ebakindlal ajal ja maksutõusude taustal on igati mõistetav, et igapäevaste kulude kasv võib mõjutada inimeste võimekust teha annetusi,“ märkis Nõmm. „Annetamine on muutunud väga hooajaliseks tegevuseks – sellele mõeldakse ennekõike jõulude ajal aga ka erinevate tähtpäevadega seoses, kuid tegelikult vajavad heategevusorganisatsioonid stabiilset ja järjepidevat toetust, et oma tegevusi pikemalt ette planeerida ja tagada püsiv abi nendele, kes seda vajavad.“