29.09.2023
Estonia mälestusmärk Tallinnas Rannavärava juures
Eile möödus 29 aastat parvlaev Estonia uppumisest tormisel Läänemerel ning traditsiooniliselt toimus sel puhul mälestusteenistus Tallinnas Rannavärava mälestusmärgi juures, kuhu riigikogu Estonia laevahuku uurimise toetusrühma poolt viis lilled ja pidas kõne ka Anti Poolamets (EKRE).
Estonia katastroof oli suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Uppus 852 inimest.
Estonia laevahuku uurimise toetusrühm töötab riigikogus selle nimel, et Estonia katastroofi uurimine jätkuks. „Parlamentaarset toetust on uurimisele vaja seetõttu, et tagada ausa ja erapooletu uurimise läbiviimine. Seda, et uurimine ei ole olnud vaba, on kinnitanud endine Estonia laevahuku uurimiskomisjoni juht Margus Kurm Riigikogu ees,“ kõneles Poolamets.
Margus Kurm rääkis 2020 aasta sügisel riigikogus: “Ma tõepoolest arvan, et Estonia uputas sündmus, mida Rootsi valitsusringkonnad on riigi julgeoleku kaitsmise ettekäändel otsustanud varjata. Mis see sündmus on, ma ei tea. Aga see peab olema seotud Rootsi kaitsejõudude või eriteenistuse tegevusega.“
“Ainult kaitsejõudude ja eriteenistuste mõjuvõim, sealhulgas mõjuvõim poliitikute üle, saab minu arvates selgitada Rootsi valitsuse tegevust hukule järgnenud 26 aasta jooksul,” rääkis ta toona. Kurmi sõnul on võimatu uskuda, et Rootsi riik ei kasutanud katastroofijärgselt oma tehnilist võimekust selleks, et uurida katastroofi põhjuseid. “852 inimest on merepõhjas, neist enamik rootslased – Rootsi valitsus ei tee mitte midagi, tuukrid ja robotid jäävad kaldale ja allveelaevad sadamasse. Kas te suudate seda uskuda? Mina ei suuda,” ütles Kurm.
“Seetõttu arvan, et tegelikult saadeti uurimislaevad välja esimesel võimalusel, mida tuukrid ja robotid merepõhjas tegid ja nägid, sellest lihtsalt ei räägita,” lisas ta. Kurm tõi esile rea juhtumeid, kus Rootsi võimud tema hinnangul varjasid uurimistulemusi, jätsid arvestamata paljude tunnistajate öeldu või takistasid muud viisil tõe selgumist. Kurm tutvustas ettekandes kolme vaadet parvlaev Estonia katastroofile.
Üks on tema sõnul lojaalne ametlikule versioonile ning selle järgi on rahvusvahelise ühiskomisjoni 1997. aastal avaldatud lõpparuandes laevahuku põhjuse kohta kirjas lõplik ja ammendav tõde. Teise vaate kohta ütles Kurm, et see on diplomaatiliselt skeptiline ning selle järgi oli uurimiskomisjoni töö puudulik ja seetõttu pole laevahuku põhjus siiani kindel. Kolmanda vaate järgi ei uppunud Estonia Kurmi sõnul nii, nagu ametlikus lõpparuandes kirjas ja katastroofi tegelik põhjus on teada, kuid seda on 26 aastat varjatud ning kavatsetakse ka edaspidi varjata. Ta lisas, et kolmandat vaadet jagab ka tema ise.