01.11.2021
Meeleavaldus
„Ostsin laupäevase Õhtulehe, sest seal oli jälle üks meelelahutuslik arvamuslugu. “Hull aeg: rumalust nõutakse meeleavaldusel inimõiguseks”. Autor Urmas Hännile.
Pensionärist koolmeister hurjutab Vabaduse väljaku meeleavaldajaid, ehkki ta isegi seda ei tea, et meeleavaldus toimus laupäeval, tema räägib aina pühapäevasest meeleavaldusest.
“Paraku näitavad viimased sündmused, et totrusest on saanud suisa hulkade lipukiri ja neid ühendav jõud.”
Eriti peab ta silmas “viimast massimanifestatsiooni, kus tuhanded oli kokku toonud rahulolematus, nagu oleks riik ja valitsus asunud ründama nende inimõigusi.”
Ta tunnistab ausalt, et temale jäi ebaselgeks ja arusaamatuks see, mille vastu seal protestiti. Nimetab kenal laval viisakat laulmist ja kõnede pidamist lärmamiseks ja lahingumölluks.
Tõsi, rahvas reageeris aplausidega ja kaasahüüdmistega, aga lahingumöllust oli asi ikka väga kaugel. Kena, rahulik ja sõbralik rahvakoosolek oli.
Kui inimene millestki aru ei saa, kas siis ei oleks mõistlikum toimida selle kuldse soovituse järgi, millega ta ise oma artiklit alustab: “Räägin vähem, paistan targem välja”?
Tema on seda aina korranud oma õpilastele, käskinud isegi vihiku tagumisele kaanele kirjutada ja pähe õppida.
Esiteks: miks on vaja targem “välja paista”? Kas poleks arukam suunata lapsi “tarkust taga nõudma”, mitte “targem välja paistma”?
Tunnistagem, on üksjagu ebameeldiv, kui õpetaja oma õpilasele ütleb: “Oled totu, siis ole, aga ole siis vähemasti vait: naudi tölplust vaikselt omaette, mõnule oma rumaluses, kuid ära kipu oma napi aruga ärplema”.
Kujutage ette, et õpetaja koolis ütleb seda teie pojale või tütrele? “Naudi tölplust, mõnule rumaluses”?
Aga kuhu ta piiri tõmbab? Tark on ju ikka see, keda TEMA targaks peab, eks ole?
Selle artikli põhjal võib tema õpilastele küll tagantjärele kaasa tunda. Loodan, et nad ei ole tema kurja käsku südamesse võtnud, et nad ei ole teda ilmeksimatuks autoriteediks pidanud. Vastasel juhul võib vaid kaasa tunda nendele, kelle uudishimu ta juba eos on ära lämmatanud, kelle vaba mõtte arenemise summutanud.
Täpselt samamoodi käitub ta ka täiskasvanutega: jagab nad lollideks ja tarkadeks, ikka oma suva järgi. Või ideoloogilise ustavuse järgi? Ehk pakuti talle paarsada eurot honorarilisagi? Preemiaks kuulekuse eest?
Kummaline on aga see, et ta (ilmselt kogemata) nii õigesti ometi meeleavalduse ja rahva vabaduseiha kokku võtab, meenutades Justamendi laulu “…ja kõige vastu võidelda, mis võõrastav ja vaenulik, mis vaenulik ja valelik”.
Just selleks rahvas sinna väljakule ju kogunes?
Ta ju tunnistab seega, et tema ise oma halvustava suhtumisega kokkutulnud rahvasse on selle vaenuliku ja valeliku poolel? Et valeliku ja vaenuliku vastu võitlemine on tema meelest rumalus ja lärmamine ja topskite tramburai?
Et valeliku, võõrastava ja vaenuliku suhtes tuleb tänapäeval olla nii avatud ja salliv kui võimalik, ja kõik, kes seda olla ei taha, need on lõhestajad ja marodöörid.
Inimõigustest ei ole tal aga üldse aimu.
“Kui keegi ajab rinna kummi ja kuulutab, et tal on õigus mitte vaktsineerida ning sundvaktsineerimine on jõhker inimõiguste vägistamine, siis on allakirjutanul talle, õnnetule ahistatule, vaid üks küsimus: kas minul ei olegi õigust terve olla?”
Kuidas saab keegi teisele anda või teiselt ära võtta “õigust terve olla”? Ja kuidas saab keegi nõuda teistelt, et nad laseksid endale süstida medikamenti, mida nad ei usalda?!
Ainult selleks, et nemad saaksid elada oma illusoorses turvamullis? Aga kui inimene selle süsti tagajärjel sureb? Meil on juba mitmed vaktsiinisurmad, neist ei lubata isegi rääkida!
Ei tea, kas pensionärist koolmeister on omal ajal olnud tubli parteilane, terve artikkel on täis ehtsalt nõukogulikke halvustavaid epiteete ja naeruvääristavaid analoogiaid inimeste (kodanlike igandite) pihta, kellest ta ometi ise tunnistab, et neist aru ei saa.
Kas ei liigitu see mitte sellesama rumaluse alla, mille vastu koolmeister justkui sõdib? Kui inimene ei saa mingist nähtusest aru, kuidas saab ta seda arvustada? Arukas ju ikka saab aru?
Ta ju ise on õpetajana palunud, lausa anunud “neid, kellel ei ole veel täit aru peas, sellega mitte eputada, uhkustada oma sõgedusega”? Arst, arsti iseennast, õpetaja, õpeta iseennast!
Teatrikriitik peab etendust laval nägema ja sellest aru saama, peab ka tundma teatri spetsiifikat, ükski mõistlik ajakirjandusväljaanne ei avalda kellegi kriitilist artiklit lavastuse kohta, mida selle kirjutaja pole näinudki, kes isegi ei tea, kas etendus toimus laupäeval või pühapäeval.
Kogu see arvamuslugu on sulaselge ideoloogiline teisitimõtlejate mahategemine, nagu rikkis grammofon, kõik tuntud ja ribadeks kulunud demagoogiakaikad on käiku lastud.
Ent õnneks sisaldab see ka kuldseid tarkuseterakesi:
“Nagu juba loo alguses sai mainitud, ei püsi rumalad vagusi, vaid kipuvad enda ja teiste õnnetuseks aina püünele oma arulagedusega keksima.”
Justnimelt, paraku see nii on. Rumalus kipub olema väga enesekindel, iial ei kahtle ta oma autoriteedis ja eesõigustes, eriti siis, kui talle on võimude poolt kingitud koht isandate paremal käel.
Ja lõpetuseks soovib see pensionärist koolmeister lahkesti neile, kes õigustatult kardavad eksperimentaalset vaktsiini, mille eest tootja ei vastuta, – kes tahavad oma lapsi selle hullumeelsuse eest kaitsta: “koroonabatsill teile kotti”. Muide, eespool oli ta soovinud neile ka head manalateed.
Viha vihaks, aga ta ei saa ka sellest aru, et sellega soovib ta halba ka nendele, keda see temale ebameeldivale inimesele kotti soovitud batsill veel nakatada võib.
Väga sõbralik ja hooliv koolmeister, temale on oluline ainult see, et teised oma laste vaktsineerimisega kinnitaksid tema USKU vaktsiini kõikvõimsusse. Ohverdage oma lapsed, et MINA saaksin end turvalisena tunda!
Kuspool siin see rumalus on, mida tuleks vaikselt endale hoida?
Kulla inimesed, ärge otsustage sündmuste üle kellegi rumala luulu või kuulujutu järgi, uurige ikka algallikat, sealt saate tõe teada. Kõik meeleavalduse kõned ja laulud on Objektiivi lehel üleval.
Ka kõik muu informatsioon nii vaktsineerimise kui varajase ravi kohta on kõigile kättesaadav.“
Malle Pärn, rahvuskonservatiivist kloumnist, teoloog ja näitleja
