Kolumnist ja teoloog Malle Pärn avaldas Objektiivis loo „Tahaks uuele erakonnale edu soovida, aga…“
Autor kirjutab: „Mul on siiralt hea meel, et tekib paljudele inimestele uus rahvuskonservatiivne võimalus poliitiliseks väljenduseks turbulentsetel aegadel, kui sajad liikmed on olnud sunnitud lahkuma oma endisest koduerakonnast,“ kinnitas kohtumisest osa võtnud Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison. (PM)
Enne valimisi aga ütles ta nõnda: „Mina ei ole mingi poliitiline prostituut, et vahetaks erakonda“.
Ma olen alati arvanud, et Madison on andekas müügimees – müügimehena ta ju erakonda tuli, ta pidas isegi sel teemal kena loengu meie esimese valimiskampaania ajal.
Sajad liikmed sunnitud lahkuma?? Kes neid sunnib? Aga ärge sundige!
Ma ei mõista ega iial usalda inimest, kel on siiralt HEA MEEL oma (ema)erakonna lõhkumisest!
Kui palju me suudame ennast kõrvalt vaadata?
Kas Martin Helme on diktaator? Mina ei tea, mina teda küll kuidagi ei saa diktaatoriks pidada. Diktaatorid käituvad teistmoodi, nad on ülbed, rõhutavad enda “kõrgemat seisust” ja teiste alamust, Martin on alati väga lihtne, räägib igaühega, kes tahab temaga rääkida, suurüritustel suhtleb väga paljudega, laseb ennast igaühel, kes seda soovib, pildistada koos temaga. Ja teate, neid soovijaid on alati väga palju!
Minu suhted temaga on väga sõbralikud. Ma olen nii-öelda kolumnist, avaldan aastas kuni 80 artiklit. Usun, et see on minu parim osa poliitikas. Ta ei ole erakonna juhina kunagi, mitte kunagi mulle öelnud, et “kirjuta seda” või “sellest ära mingil juhul kirjuta” või “miks sa ometi sellest kirjutasid”.
Vastupidi, Martin on nimetanud mind erakonna südametunnistuseks. Ma ei ole kunagi olnud ei tema ega juhatuse “suuvooder”. Minu artiklite aluseks on üldinimlik eetika ja minu elu jooksul kogutud teadmised. Kirjutan neid mõtteid, mida mulle justnagu läkitatakse – noh, ütleme, et universaalsest vaimupangast?
Diktaator?
Minu jaoks on Martin Helme vaieldamatu autoriteet, mulle on alati meeldinud targad inimesed, usun seda, mida tema poliitikast räägib, sest ma ei saa kuidagi pidada ennast poliitilistes teemades temast targemaks, kuulan teda alati huviga ja ei leia eriti põhjust vastuvaidlemiseks. See ei tähenda, et ma alati kõigega nõus olen.
Ja eriti suur pluss on see, et ma saan temast aru, sest ta räägib eesti keeles, mitte udukantseliidis, mida ükski terve mõistusega inimene kuulata ei taha.
Jah, ta on inimene, seega ekslik ja kipub sageli, nagu ometi me kõik, usaldama valesid inimesi, kes erakonnale halba teevad. Küllap on selliseid ka jääjate hulgas.
Pettumine inimestes, keda oled usaldanud, on valus. Aga sellest on võimalik üle saada ja leida asemele uued, väärikamad võitluskaaslased.
Tahaks öelda, et visaku tema pihta kivi see, kes ise on sellest patust puhas! Teised korjaku oma visatud kivid üles ja mingu laiali.
Mõned propagandistid kindlasti ütlevad, et Pärna panegüürika on tellitud või seniilsuse ilming – laske käia, igaüks kommenteerib nähtusi enda
tasandilt. Sapienti sat.
Heakene küll, viissada läks, 9500 on ju alles? Kõik ju ometi ära ei lähe? Ehkki seda loodetakse. Kas EKRE on nii halb, et ta tuleks kindlasti ära hävitada?
Kas laulamegi liberaalidega ühte laulu?
Täies mahus saab Malle Pärna kolumni lugeda Objektiivis:
KOLUMN ⟩ Malle Pärn: tahaks uuele erakonnale edu soovida, aga…