08.11.2023
Kolumnist, näitleja, teoloog ja rahvuskonservatiiv Malle Pärn.
Selle loo teemaks on kaks erinevat keelt poliitikas – ühe Tartu volikogu juhtumi näitel. Seega pühendan selle loo oma kolleegidele Tartu Linnavolikogus.
Esitasin Tartu linnavalitsusele arupärimise. Otsese tõuke selleks arupärimiseks andis mulle järgmine minu jaoks probleemne tekstilõik Tartu 2024 lehelt:
„Euroopa kultuuripealinn kuulub kõigile. Osalesime tiimiga uhkusega Baltic Pride 2023 pidustustel, et tähistada koos Euroopaga ühiskondlikku mitmekesisust ja seista solidaarselt võrdsuse eest.
Oleme uhked, et järgmise aasta pride toimub Euroopa kultuuripealinnas Tartus! Ühtlasi on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmis mitmed LGBT+ kogukonnaga koos loodud projektid, mis algatavad arutelusid erineva seksuaalse ja sooidentiteediga inimeste õiguste kaitsmiseks.
Seisame õiglase ja turvalise Eesti ja Euroopa eest. Austame ennast, teisi ja meid ümbritsevat keskkonda ning arvestame kõigi vajaduste ja heaoluga.“
Samuti oli minu meelest veider (ja solvav) see, et terve juunikuu (lastekaitsekuu) algusest lõpuni ehtis Tartu 2024 lehte kuuetriibuline LGBT aktivistide lahingulipp.
++
Arupärimine Tartu 2024 programmi LGBT propagandaürituste kohta
14. september 2023
(Linnapeale vastamiseks)
Tartu 2024 kavas on „mitmed LGBT+ kogukonnaga koos loodud projektid“, samuti üks suur rahvusvaheline kuraatoriprojekt. Ometi me teame, et just selle grupi tegevus on lõhestanud meie ühiskonna kaheks vastandlikuks leeriks.
Kas me tõesti ei saa kultuuri lahutada poliitilistest kaklustest?
Kultuuripealinna üritused peaksid olema helged, harivad, ilusad, meelelahutuslikud ja rahvast ühendavad. LGBT aktivistid ei ole kunagi ühtki sellist üritust korraldanud.
Juhin teie tähelepanu sellele, et poliitiline võitlusgrupp LGBTIQ+jne EI ESINDA kõiki homoseksuaale, valdav enamus homoseksuaalidest ei tee nendega üldse tegemist ega uhkusta avalikkuse ees oma erilise intiimeluga! LGBT agressiivne tegevus on nende jaoks otsene karuteene. Probleem ei ole tegelikult suguelus, vaid ühe poliitilise grupi võimuihaluses. Me oleme ühele ühiskonnas tüli kiskuvale grupile andnud liiga palju võimu ja see on terve ühiskonna ära lõhestanud.
Ka minu järelpärimine on mõeldud ainult selle väikese LGBT grupi kohta, mitte homoseksuaalide ega homoseksuaalsuse kohta. Jätame intiimsused magamistuppa.
Minu küsimused:
1. Mis täpselt on need „Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmis LGBT+ kogukonnaga koos loodud projektid, mis algatavad arutelusid erineva seksuaalse ja sooidentiteediga inimeste õiguste kaitsmiseks.“ Ja mida head need annavad tervele ühiskonnnale?
2. Mis on need LGBT aktivistide õigused, mis neil ikka veel puudu on, mida on vaja kaitsta? Nende soovitud võrdsus ja „õigused“ on ju nüüd kahekordselt käes, milleks on vaja edasi trummi taguda? Jätaks nüüd ära need sugueluga uhkustamised ja normaalsete inimeste homofoobideks sõimamised? Jätaks oma intiimsused magamistubadesse?
3. Miks ei arva te „ühiskondlikku mitmekesisusse“ ka konservatiive ja traditsioonilise perekonna kaitsjaid, keda nende maailmavaate pärast halvustatakse ja laimatakse? Miks te nende võrdsuse ja õiguste eest ei seisa? Miks te olete valinud ühiskonna lõhestajate poole (LGBT+)? Juba on mitmed vallad soovinud loobuda Tartu 2024 projekti toetamisest.
4. Millised on teie teistele „vähemusgruppidele“ korraldatavad üritused?
5. Mille poolest on LGBT aktivistid nii eriliselt tähtsad isikud, mis on nende üliväärtuslik panus meie sotsiaaliasse, et nendele tuleb aina erilist tähelepanu ja toetusrahasid suunata? Ja kui palju läheb terves aastas nende „toetamiseks“ Tartu maksumaksja raha, – kellest väga paljusid need LGBT-d aina „homofoobideks“ sõimavad ja kelle hoiatavaid kirjutisi nad absoluutselt ei arvesta?
Paluksin sisulisi vastuseid, mitte trafaretseid tüütuseni korratud demagoogiat. Ootan vastust suuliselt ja kirjalikult. Loodan, et sellest kujuneb sisuline arutelu.
Lugupidamisega
Malle Pärn
Vt lisa, minu mure põhjenduseks: SIIT ja SIIT
++
No ei kujunenud mingit sisulist arutelu.
Linnapea kirjalik vastus saabus viisteist minutit enne järgmist volikogu istungit. Ootasin seda põhimõtteliselt kaks päeva, aina kontrollides oma postkasti. Nii et sain seda lugeda alles istungi ajal.
Olin juba valmis selleks, et ma ei saa oma küsimustele vastuseid. Nii oligi. Linnapea muutis isegi mu arupärimise pealkirja (teema) ära. Tema vastas arupärimisele Tartu 2024 programmi kohta. LGBT propaganda (mis minu mureks oli) oli välja lõigatud kui tähtsusetu teema. Ilmselt eriliselt rõhutada soovides minu küsimuste kohatust või lausrumalust või koguni ehk pahatahtlikkust – luges linnapea oma suulises vastuses (üsna vaenulikul toonil) mu küsimused ette.
Aga ta ei vastanud nendele! Ta ütles minu põhjenduse kohta, mille ma kõnepuldist ette lugesin, et “nii teemast mööda” kõnet ei ole tema siit puldist enne kuulnud.
Kas arupärimise teema määrab vastaja või ehk ikka see, kes aru päris? Tegelikult rääkisin mina teemast, aga TEMA oli see, kes teemat vältis.
Põhjenduses tõin ma elust ühe valusa näite sellest, kuidas LGBT propaganda võim meie kultuuri halvab, ja lõpuks tegin ettepaneku otsida kompromissi:
“Kui ühiskonnas on mingil teemal tekkinud kaks maailmavaateliselt väga kindlalt vastandlikku gruppi, siis tuleb leida kompromiss. Meie siin Tartu volikogus peame leidma selle kompromissi, meie ei tohi lõkkesse hagu juurde kanda. See on see, mida mina teilt soovin. Mina tulen valge lipuga. Lõpetame selle sõja.”
Ent linnapea vastust kuulates oli mul tunne, et kõigist konservatiividest ja nende valijatest sõideti ülikooli raamatukogu saalis rongiga üle! Meie küsimused ja mured on kohatud ja teemast mööda? Meie nagu oleksime need, kes oma isekusest tahavad ühiskonda lõhestada ja nemad on kangesti “kaasavad” ja sallivad?
Täpselt nii käitus ju ka nõukogude nomenklatuur?
Kirjutasin sellest lähtuvalt artikli Uutele Uudistele: “Me tahame võrdset kohtlemist kõikidele, mitte ainult ideoloogilisele “eliidile”!” (avaldatud 3. novembril)
Avaldan siinkohal linnapea kirjaliku vastuse. Lihtsalt selleks, et veelkord näidata, kuidas võltsliberaalid enamasti konservatiivide küsimustele vastavad. Ma ei tea, kus ja kuidas neile sellist käitumist õpetatakse. Kas see on mingi liberaalse diplomaatia eriharu?
Kas oleks ehk vaja suunata sellisele koolitusele ka konservatiive? Kaua me ikka räägime erinevaid keeli?
Ehkki ma ei usu, et ükski konservatiiv seda udukeelt õppida tahaks, nii et see viimane märkus oli rohkem naljana mõeldud.
++
Arupärimine Tartu 2024 programmi kohta
Lugupeetud Malle Pärn
Teie 14.09.2023 Meie 12.10.2023 nr 1-5/14600
Esitasite 14.09.2023 linnavalitsusele aruparimise seoses Tartu 2024 programmi kohta.
Sihtasutus Tartu 2024 on loonud turundusliku platvormi erinevate sündmuste võimestamiseks ning toetab läbi mitmete taotlusvoorude projekte, mis vastavad Tartu Linnavolikogus kinnitatud toetuste andmiste määruste kriteeriumitele. Oluline on rõhutada, et kandideerimine taotlusvoorudesse on olnud läbipaistev ja seda on olnud võimalik teha olnud kõikidel ühingutel ja loovisikutel, kes on soovinud Tartu kultuuripealinna programmi panustada.
Vastused esitatud küsitud küsimuste kaupa alljärgnevalt.
Mis täpselt on need “Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmis LGBT+ kogukonnaga koos loodud projektid, mis algatavad arutelusid erineva seksuaalse ja sooidentiteediga inimeste õiguste kaitsmiseks.” Ja mida head need annavad tervele ühiskonnnale?
Kultuuripealinna programmis toimub LGBT+ festival 12.–18. augustini 2024 ja selle raames toimub Tartu pride’i rongkäik, mida korraldab MTÜ Tartu LGBT+ (juriidiline põhipartner muutus, varasemas vastuses ütlesime MTÜ Vikerliit), kes kaasab korraldusse erinevad partnerid.
Sarnaselt paljudele teistele sündmustele Tartus ja Lõuna-Eestis, pakume kultuuripealinna egiidi all turunduslikku koostööd paljudele üritustele, et programm oleks võimalikult mitmekesine ja kaasaks erinevaid kogukondi. Kultuuripealinna programmis on järgmisel aastal 350 projekti enam kui tuhande sündmusega, mis kõnetavad publikut terve elukaare ulatuses – eri vanuse ja huvidega inimesi, nii noori kui ka vanu.
Mis on need LGBT aktivistide õigused, mis neil ikka veel puudu on, mida on vaja kaitsta? Nende soovitud võrdsus ja „õigused“ on ju nüüd kahekordselt käes, milleks on vaja edasi trummi taguda? Jätaks nüüd ära need sugueluga uhkustamised ja normaalsete inimeste homofoobideks sõimamised? Jätaks oma intiimsused magamistubadesse?
Kultuuripealinna programmis ei ole eraldi rõhutatud LGBT+ aktivistide õiguseid, vaid neid esindavatel ühingutel on olnud võimalus esitada projekte ja osaleda programmis nagu ka kõigil teistel ühingutel.
Miks ei arva te „ühiskondlikku mitmekesisusse“ ka konservatiive ja traditsioonilise perekonna kaitsjaid, keda nende maailmavaate pärast halvustatakse ja laimatakse? Miks te nende võrdsuse ja õiguste eest ei seisa? Miks te olete valinud ühiskonna lõhestajate poole (LGBT+)? Juba on mitmed vallad soovinud loobuda Tartu 2024 projekti toetamisest.
Programm on kokku pandud vastavalt linnavolikogu poolt heakskiidu saanud määrustele, et avada erinevaid projektide taotlusvoorusid. Kõikidel ühingutel on olnud võimalus osaleda taotlusvoorudes, mille käigus on ekspertidest koosnev komisjon teinud otsused vastavalt toetuse andmise määruses ettenähtud kriteeriumitele.
Millised on teie teistele „vähemusgruppidele“ korraldatavad üritused?
SA Tartu 2024 kuulutas projektide kogumiseks välja kolm taotlusvooru (lisaks kandidatuuriraamatu projektidele ehk nendele ideedele, millega tiitel Tartusse ja Lõuna-Eestisse toodi): Regionaalne projektide taotlusvoor (lõppes 31. jaanuar 2022 – laekus 45 taotlust). Rahvusvaheliste projektide taotlusvoor (lõppes 3. aprill 2022 – laekus 90 taotlust). Väikeprojektide taotlusvoor (lõppes 31. märts 2023 – laekus 243 taotlust).
Lisaks oli võimalus olemasolevate sündmustega, mis haakuvad Ellujäämise Kunstide loovkontseptsiooniga, taotleda lisaprogrammiga liitumist. Samuti lisanduvad programmi täiendamiseks kuraatori valiku projektid ehk erinevad rahvusvahelised koostööd, suurartistid, temaatilised kajastused jms.
Tänaseks on kandideerimine programmi läbi ja igas omavalitsuses teada, millised sündmused Euroopa kultuuripealinna tiitliaastal seal toimuvad. Kokku laekus projektide taotlusvoorudesse 378 taotlust. Kandideerijate seas oli väga palju erinevate kogukondade ja elu valdkonna inimeste ning organisatsioonide esindajaid. Projekte hindasid eri taotlusvoorudes Tartu 2024 hindamiskomisjon, regionaalne ekspertkomisjon, omavalitsuste poolt nimetatud komisjoniliikmed ja loomenõukogu.
Tartu 2024 avalikustab Euroopa kultuuripealinna 19. oktoobril Tartus Aparaaditehases.
Mille poolest on LGBT aktivistid nii eriliselt tähtsad isikud, mis on nende üliväärtuslik panus meie sotsiaaliasse, et nendele tuleb aina erilist tähelepanu ja toetusrahasid suunata? Ja kui palju läheb terves aastas nende „toetamiseks“ Tartu maksumaksja raha, – kellest väga paljusid need LGBT-d aina „homofoobideks“ sõimavad ja kelle hoiatavaid kirjutisi nad absoluutselt ei arvesta?
Kultuuripealinna programmis ei ole eraldi rõhutatud LGBT+ ühingute poolt toimuvad sündmuseid ega festivale. Sarnaselt paljudele teistele sündmustele Tartus ja Lõuna-Eestis, pakutakse kultuuripealinna egiidi all turunduslikku koostööd paljudele üritustele, et programm oleks võimalikult mitmekesine ja kaasaks erinevaid kogukondi.
Lugupidamisega jne.
+++
Selline vastus.
Tahan lõpetuseks öelda Tartu linnapeale ja teistele LGBT propaganda toetajatele, selges eesti kirjakeeles:
Teie kõnedes on ilusad mõtted: kedagi ei jäeta kõrvale, kõiki koheldakse võrdselt.
Aga te olete ju jätnud kõrvale need, kelle meelest abielu on mehe ja naise liit ja kelle meelest lastele ei tohi liiga vara levitada seksuaalelu mitmekesistamise propagandat. Nendele tundub LGBT avalik intiimeluga uhkeldamine ja aktivism egoistliku ja hoolimatuna. Miks te neid kuulda ei võta?
Kas teie meelest need inimesed on halvad, õelad, kurjad, lollid, kadedad, tagurlikud, foobsed, see tähendab vaimuhaiged, või äärmiselt kitsarinnalised egoistid? Kas te kunagi ei mõtle, et äkki neil on selleks mingid objektiivsed põhjused, et äkki tuleks ka NENDE mõtetega arvestada? Neid austada, mitte häbimärgistada? Et ka nemad on sellistena loodud ja nad ei saagi teisiti käituda? Äkki on see ülesanne neile Jumalast antud, et oma rahvast kaitsta?
Tuletame meelde, mis juhtus, kui perekonna kaitse sihtasutusele anti Luukase preemia. Tuletame meelde, kuidas on avalikult rünnatud ja halvustatud näiteks Varro Vooglaidi, Erki Noolt, doktor Mardnat ja paljusid teisi, mingi isehakanud grupike kleebib täiesti alusetult normaalsetele inimestele aasta homofoobi tiitlit.
Miks te kunagi ei ole kaitsnud neid, keda teie kaitsealused on laimanud? Miks te kunagi ei näe neid halbu asju, mida on teinud need LGBT aktivistid? Miks te NEID mitte kunagi ei manitse kõiki võrdselt kohtlema ja kõigisse sallivalt suhtuma?
Te õigustate ja toetate üht agressiivset poliitilist gruppi ja halvustate neid, kes selle grupi AGRESSIIVSUSE vastu sõna võtavad. Siin ei ole midagi tegemist kellegi seksuaaleluga, õigusega armastusele, elementaarsete inimõigustega, – inimesed võivad tänapäeval vastastikusel kokkuleppel oma magamistoas ükskõik mida teha. Kedagi ei panda selle eest vangi.
Mõtted, mida mina teiega siiralt jagan, EI OLE vaenu ega viha kõne. Mina tahan kõikidest inimestest lugu pidada, mina tahan, et meie väikeses ühiskonnas valitseks harmoonia, mitte vennatapusõda. Mina tahan, et me tõepoolest KÕIKI inimesi võrdselt kohtleksime.
Te olete ennast vaheseinaga ära eraldanud, te ei võta vastu, ei arvesta ega austa mitte midagi, mis tuleb sealt vaheseina tagant. Iga avalik tegevus kutsub ju ühiskonnas esile mingi reageeringu, seal vaheseina taga tajutakse teie tegevust teistmoodi kui te ise tajute. Kuulake ometi mõistlikku kriitikat!
Mina tahan selle vaheseina lõhkumist, ausat kompromissi, et KA teist poolt hakataks kuulda võtma. Teie tulete triibulise lahingulipuga, mina tulen valge rahulipuga, aga teie ei taha seda vastu võtta.
Teie tahate jätkata sõda. Ja sundida meid alistuma.
Aga meie ei alistu, sest meie poolel on loodus, terve mõistus ja tegelikud teadused. Ja kui te isegi sunnite meid alistuma ja panete meid vangi, siis LOODUS ei alistu teile iialgi. Tema jääb samaks.
Ja muide, loodus jääb igavesti konservatiivseks! Tema ei vaheta oma väärikust kväärikuse vastu.
Loodus on kindlalt konservatiivide valijate poolel.”
Malle Pärn