Kui kaugele minevikku me küll jätsime maha põhimõtte, et rahva juhid peavad olema targad? Mitte lihtsalt mõistlikud või arukad või kavalad või mingi ülikooli teaduskraadidega inimesed, vaid TARGAD – mõtlen siin nimisõna, mitte omadussõna!
Tark ei ole see, kes on hästi palju kõikvõimalikke teooriakesi ja eelarvamusi pähe õppinud, tark on teadja, kes mõistab, kuuleb ja näeb asju nii, nagu neid on vaja mõista, kuulda ja näha selleks, et vähemteadjatki rahvast juhtida mõistlikku elu elama.
Selleks, et oma rahva elu korraldada, mitte selleks, et neid peotäie hõbeseeklite eest väikestele vastikutele kaupmeestele orjadeks müüa.
“Liberaalsed” poliitikud, palun saage aru, et ka konservatiivid ja nende valijad on MEIE inimesed, “sama palju inimesed”, selle väikese rahva osad, ka nendel on õigus osa võtta meie ühise riigi ehitamisest! Võrdselt kõigi teistega! Nii, nagu nemad seda õigeks peavad.
Nad ei pea tegema seda, mis teile meeldib, ka nemad tohivad teha seda, mida nemad õigeks peavad! Kui nad eksivad, siis tõestage see ometi, ärge kleepige neile peale totakaid silte! Proovige kasvõi mõnigi kord neid ära kuulata!
Meil kõigil on ühesugune haridus, meil ei ole eriti erinevaid koole, mis õpetaksid hoopis teistsuguseid teooriaid ja vaateid ja teadusi, alused on samad, mis tulevad kõik ühest ministeeriumist ja ühesugusest kõrgharidusest.
Eesti on siiski veel nime poolest demokraatlik riik! Kas meil on veel võimalik seda ka päriselt demokraatlikuks muuta?
Oma rahvast ei tohi idiootliku teerulliga üle sõita!
See on ju liberite endi loosung, et „kedagi ei tohi kõrvale jätta“!
Ka perekonna ja abielu kaitsjaid ei tohi kõrvale jätta!!! On seda nii raske mõista?
Inimesi ei tohi jaotada “õigeteks” ja “valedeks”! Miks te seda aina teete? Ja miks on teie “valede” hulgas just need, keda meie rahva enamus ikka veel normaalseteks peab, keda – erinevalt liberaalsetest poliitikutest – ikka veel austab ja usaldab?
Kui inimese või ühiskonna elus tekib mingi probleem või konflikt või lahendamist vajav keeruline olukord, siis TARK inimene otsib põhjust, analüüsib, mida tema või ühiskond või mõni instants on valesti teinud, aga loll otsib, keda süüdistada. Ja jätkab padrikus edasi sumamist.
Tark püüab põhjusi kõrvaldada, ta ei hakka sõdima tagajärgedega. Haiguse sümptomid kaovad siis, kui inimene haigusest paraneb. Valuvaigisti ei ravi, vaid varjab haiguse sümptomit.
Haige ei saa terveks, kui ta haigust ravimata, lihtsalt mingi uue seadusega terveks kuulutatakse.
Ajakirjandus saaks meie ühiskonda päästa, kui ta vaid tahaks. Kui need arukad ja haritud ajakirjanikud, kes meie meediasse veel (õnneks) jäänud on, ühendaksid oma jõud ja teeksid rumalamatele seal selgeks, mis on ajakirjanduse ülesanne, mida tähendab rahvus ja riik ja kui tähtsal kohal rahva elus on sajanditevanune kultuur ja vaimsus.
Liberaalid peavad taganema, sest nende agressiivne pealetung on meie ühiskonna kreeni viinud.
Lõpetage oma kväärühiskonna propageerimine ja inetu valetamine ja laske meil elada normaalses ühiskonnas, normaalsetes inimsuhetes!
Normaalne ühiskond toimib ilma liigse välise reguleerimiseta. Kui normaalsus igasugu veidrate nõudmistega paigast ära nihutatakse, siis ongi konfliktid käes. Konflikti või vastuolude keelamine ei lahenda ega likvideeri konflikti ja vastuolusid, pigem süvendab neid.
Valitud gruppide põhjendamatu eelistamine teistele tekitab igas terve õiglustundega inimeses vastumeelsust nende gruppide suhtes, kõik inimesed peavad olema seaduse ees võrdsed!
Kummaline, et “liberaalid” ise nüüd valmistavad “vaenukõne” seadust, mis sisuliselt peaks hakkama kõigepealt neid endid karistama. Sest niisugust ülekohtust lahterdamist, niisugust hukkamõistavat grupi-sildistamist, äratühistamist ja lausa ähvardamist ei harrasta mitte keegi muu kui need, kes end nimetavad liberaalideks ja 21. sajandi progressiivideks ja igasugu suurtäht-seksuaalideks.
Normaalne oleks muidugi lihtsalt teha uuesti eelnõu, mis kunagi on riigikogus tagasi lükatud: kuulutada väärteoks igasugune avalik pahatahtlik LAIMAMINE. Ja polekski vaja jälle tuhandeid maksumaksja raha raisata mingi “vaenukõneteooria” kokkuklopsimiseks.
Vaataks õige seda liberaalide „vaenukõnet“?
Konservatiivide kohta (nii üksikult kui grupiti, aga ikka ainult selle pärast, et nad on konservatiivid) on kasutatud: natsid, natsivalitsus, rassistid, fašistid, “homofoobne” saast, putinlased, kremli käsilased, hitlerlased, ekretiinid, populistid, paremäärmuslased, napakad, mölakad, naistevihkajad, kitseaednik, patoloogiline valetaja ja palju muud taolist – kõik emotsionaalsed hüüatused, suvalised pejoratiivsed terminid, millel ei ole mingit sidet reaalsusega ega ratsionaalsusega. Ka mitte konservatiivide tegevusega või plaanidega.
See on ju täpselt võrreldav agressiivse rassismiga!
Kõikidest kostab välja vaid üks ehe emotsioon: isiklik silmipimestav VAEN. Ja neid kasutatakse terve suure grupi inimeste kohta, need on väga rasked süüdistused, mis võivad üle minna füüsiliseks vägivallaks. Seega, see on just kõige ehtsam “vaenukõne”. Nii et alustage endast!
Kari Käsper on kunagi kusagil avaldanud selle “vihakõne” olemuse:
“Vihakõne eesmärk on kahjustada, dehumaniseerida, ahistada, hirmutada, alaväärtustada, alandada ja ohvristada valitud gruppe, õhutada nende suhtes tundetust ja jõhkrust.”
Eks ole täpselt see, mida nad ise on teinud konservatiividega? Ja liiga paljud lihtsameelsed on neid uskuma jäänud?
Aga liberaalide meelest on “vihakõne” hoopis iga kriitiline märkus nende ja uute “eliitgruppide” kohta. Teatud grupid (LGBT seksuaalid, mustad, moslemid, liberaalid) on kuulutatud puutumatuteks, isegi nende agressiivset ühiskonnaohtlikku tegevust (perverssuste ja soodüsfooria propagandat laste hulgas) ei tohi keegi kritiseerida ega piirata!
Sest nad on tegelikult sisemiselt väga ebakindlad, – ükski kindlus ei suuda kaua püsida rumalatel valedel.
Nad vaesekesed ei tea enam sedagi, mis soost nad on.
Malle Pärn