10.07.2020
Malle Pärn
Eetika ja moraal on kaks sammast, ilma milleta ei ole võimalik ehitada mõistlikku ja harmoonilist ühiskonda. Inimest ei tohi vabastada eetikast ja moraalist.
Tänapäeva liberaalid on seda teinud, nad on eetika ja moraali meie ühiskonnaelust välja visanud, ja elavad oma väljamõeldud reeglite järgi. Aga teistele ei taha nad mitte neidsamu vabadusi ja õigusi anda, mida nõuavad endale ja oma vähemuslemmikutele.
Kunagi inimõigusi ja kõigile võrdsust nõudnud liberaalid on tänapäeval muutunud agressiivseteks totalitaristideks. Kõik, kes ei mõtle nii, nagu nemad, on nende vaenlased, ja neile ei tohi anda võimu. Sest sisemiselt on liberaalid väga ebakindlad. Konservatiivide objektiivne kriitika on nende jaoks väga ohtlik. Sest terve mõistus on konservatiivide poolel.
Kas nad kusagil läksid üle võlli? On nad lapse koos pesuveega välja visanud? Kus oli see kriitiline piir, ja kas on neil mingi võimalus sinna tagasi minna? Taaselustada vana hea klassikaline inimeste võrdsete õiguste eest võitlev liberalism?
Kas võim rikkus nad ära? Võimu nautimine võõrandas nad liberalismi sisust, humanismist, inimlikkusest? Või on neisse sisestatud mingi uus arvutiprogramm, mis sunnib neid käituma iseenda vastanditena?
Tundub, et tänapäeva liberaali eesmärk on rahvas omavahel sõtta ajada. Liberaal, kes kunagi sõdis klassiühiskonna vastu, on seda nüüd üsna fanaatiliselt uuesti hakanud üles ehitama.
Ehkki neil on võim, eriti meedias, ei ole neil sisemist kindlust ega usku, sellepärast kasutavad nad endiselt klassikalisi loosungeid, millel, paraku, ei ole enam endist sisu. Nad peidavad oma sõjakad plaanid vabaduse ja võrdsuse seljataha.
Kolm organisatsiooni, LGBT agitbrigaad, Inimõiguste Keskus ja Feministeerium, võiks öelda 21. sajandi ühendatud egoliberaalid (eriseksuaalid, globalistid, äärmusfeministid, Uue Maailma progressiivsed ideoloogid, totalitaar-liberaalid, – kes kõik nõuavad õigusi ja vabadusi ainult omasugustele), need on ju KÕIK lausa klassikaliste liberaalide vastandid. Nad nõuavad kõige selle ärakeelamist, mis neile ei meeldi.
Miks on nendele gruppidele meie riigis antud eelisseisund, miks on nemad sotsiaalministeerimi meelest need kõige tähtsamad ja kõige abitumad, kelle huvielu ja propagandat on vaja toetada maksumaksja sadade tuhandetega? Koguni seadustest üle sõites?? Seadust on ju võimalik väänata ja käänata, nii et see isehakanud eliidile alati õiguse jätab? Meil on loodud, niisiis, uus aristokraatia, kelle vabadusi ei tohi keegi ega miski piirata, ja kelle mõnusid on vaja riiklikult finantseerida.
Finantseerida, muide, nende inimeste rahaga, keda nad ülbelt sõimavad tagurlasteks, kseno- ja homofoobideks, misogüünideks, keda nad avalikult häbenevad ja halvustavad? Inimesteks nad neid maksumaksjaid ei pea, aga nende raha kõlbab küll? Eks see ole nii iseloomulik totalitaarsele ideoloogiale: teie oma raha eest me laimame ja sõimame teid, nii et vähe pole!
Pealegi ei ole sotsiaalabi nende ainus toetusraha, neid toetavad ju ka rikkad Euroopa fondid, kuni nende oma isanda Sorose endani välja.
Ja meie liberaalid julgevad veel rääkida mingist võrdsest kohtlemisest, või lausa võrdsusest, nagu teeb seda Kadrioru Kaljulaid? “Vähemuste kaitsest”?
Agressiivsetele vähemustele antakse vabadus sõita üle vaikivast või viisakalt protestivast enamusest: kas see ongi see liberaalne demokraatia?
Me peaksime välja andma liberaalide sõnaraamatu, et ka tavalised inimesed neist võiksid aru saada, sest nad on tänaseks kõik olulised mõisted pööranud pea peale.
Malle Pärn, kolumnist, näitleja ja teoloog