20.05.2022
Malle Pärn
EKRE saadiku Malle Pärna sõnavõtt Tartu linnavolikogus 19. mail 2022 puudutas linna lastele tehtavate soodustuste vajalikkust.
„Lugupeetud daamid ja härrad! Me siin arutame ja hääletame kogu aeg mingeid muudatusi. Ja enamasti me usaldame neid inimesi, kes need muudatused on ette valmistanud.
Aga kas võib see olla nõnda, et osa neist seaduste muudatustest tulenevad kellegi konkreetsest ettepanekust või soovist, mingi konkreetse ettevõtte, MTÜ või FIE vajadustest, nii-öelda oma valijate kindlustamiseks, oma erakonna toiduahela suurendamiseks? Ega seda muidugi välja ei öeldaks, kui see nii oleks, nii et vastust ma sellele ei oota, jäägu see nii-öelda retooriliseks küsimuseks, sest see ju võib niimoodi olla?
Ma luban endale jälle natuke rohkem emotsionaalsust, kui siit kantslist tavaliselt kuulda on. Igaüks peab andma teistele seda, mida tal on. Saan aru, et ka halbade otsuste ja seaduste puhul saavad üsna rahulikuks jääda need, kellele piisab, kui eestlastele jäävad pastlad ja kannel, mina tahan, et eestlastele jääks terve Eestimaa, piirist piirini, pealinnast tühjaksjäänud külani, pargist metsani, ja viimse väikseimagi rakuni.
Ma olen nende mõne kuuga meeldiva üllatusega tõdenud, et Tartu linn on väga rikas. Mida kõike me ei toeta, kümned tuhanded siia ja kümned tuhanded sinna. Spordiklubid, huviharidused, filmid, isegi välismaised, see on ju väga tore! ja veel kõikvõimalikud projektid, mõned neist koguni esimesed maailmas, puha võõrkeelsete nimedega, keel läheb sõlme, kui püüad välja hääldada.
Aga – kui me esitasime eelnõu lasteaiatasude alandamiseks poole võrra, et sealt edasi minna nende kaotamiseni, et lastehoid oleks noortele peredele tasuta nagu üldhariduslik koolgi, siis oli enamus siinistujatest sellele vastu.
Pragmaatiliselt vaadates muidugi on see mõistetav. Aga kahjuks ainult niisuguse pragmaatikaga ei ole võimalik (kõikide) linnakodanike elu paremaks muuta. Jah, ma rõhutan, kõikide, sest meil on ju palju neid, kelle elu lähebki tänu Reformierakonna valitsusele aina paremaks ja jõukamaks. Aga mina muretsen nende teiste pärast, kelle elu ei lähe mitte paremaks. Kelle elu läheb, muide, halvemaks.
Bussipiletite hindu ja parkimistasusid on vaja tõsta, see on ka pragmaatika.
Lapsed käivad iga päev koolis ja trennides ja igasugu ringides, miks ei võiks kooliõpilastel olla bussisõit tasuta? Me oleksime võinud vähemalt niipaljukegi teha, et mitte tõsta laste kuupileti hinda?? Ja jätta see ühtlaseks kõikidele, sest Tartus sõidavad kuupiletiga ainult need lapsed, kes käivad Tartus koolis. Nemad ei ole süüdi selles, et riik paneb maakoolid kinni ja sunnib lapsed minema linna kooli. Ja meie ei tohi nende vanemaid maalt linna elama meelitada!
Kokkuvõtteks: OMA laste arvelt ei tohi raha kantida võõrastele või rikastele ettevõtjatele. Enne tuleb sööta kõht täis oma lapsel, ja panna riidesse oma laps, sest tema on otseselt ja ainult meie vastutusel! – ja siis alles vaadata, mis temast järele jäi, ehk võiks seda ka teistele jagada. Aga ikka mõistusega, jõukohaselt, me peame kainelt arvutama, missugused on meie ressursid ja võimalused.
Muide, ka see on pragmaatika! Tänan, et te mu ära kuulasite.“
Malle Pärn, EKRE saadik Tartu volikogus