See lugu on vastuseks Ivan Makarovi artiklile “Kas peaksime parasiidid ühiskonnast välja juurima”. (PM)
Pealkirjale oleks loogiline vastus: muidugi peaksime. Keegi ju ei rõõmusta, kui ta oma aias avastab Lusitaania nälkjad – või kasvõi mingid tavalised kodumaised ohtlikud taimekahjurid?
Või kuuluvad parasiidid ka nüüd liberaalsete väärtuste hulka? Äkki ei tohi me peenardelt enam umbrohtugi hävitada? Linnatänavate ääres meil juba kasvatatakse ju maltsa ja nõgeseid?
Nõnda kirjutab (liberaalse pöörde läbiteinud) Makarov:
“Teatud ringkonnas on aga loodud eestlaskonna fataalse lõhestamise jaoks teoreetiline baas ja selles mõttes on märgiline Objektiivis 20. augustil 2025. a. ilmunud peatsetel valimistel kandideeriva produktiivse kristliku kolumnisti Malle Pärna lugu «Ühiskond ja riik on nagu aed, mida tuleb harida», kus on ka konkreetsed juhised: «Igasugune anarhismi ja isekuse ja kasuahnuse ja rumaluse umbrohi tuleb sealt välja kitkuda. Ja valetavad parasiidid ning kahjurid tuleb sellest aiast minema peletada.»
See tige poliitjutlus ajab päevast päeva vihale tuhandeid eestlasi ja mitte keegi – ei peavoolumeedias ega poliitladvikus – ei hüüatagi, et pidage, mida te õigupoolest teete?
See, et kristlasest poliitik kasutab valimiseelses retoorikas traditsioonilisi kommunistliku propaganda stampkujundeid ja sõnavara, võib olla piiriülese protsessi ilming: nimelt Venemaal pole praegu tulisemaid õigeusufašismi toetajaid, kui rohkete mustasajaliste organisatsioonidega solidaarne Zjuganovi kompartei. Pärn kirjeldab ka väljajuurimisele kuuluva «umbrohu» tundemärke: «Konservatiivi jaoks on oluline rahvus ja selle elujõud, liberaal on abstraktne kosmopoliit, kelle jaoks rahvus ega perekond ei oma tähtsust. Tal justkui ei olegi hinge ja vaimu, südametunnistusest rääkimata.»
Nii et suurem osa eestlasi ei olevat selle määratluse kohaselt üldse eestlased ja ei hooli oma peredest ja lastest, pole nendel ei hinge, vaimu ega südametunnistust, mida kõike on kamaluga antud Pärnale endale. Ligimest armastama pidanud poliitkristlase «evangeeliumi vaimust lähtuval» hinnangul pole vähegi liberaalsete vaadetega Eesti elanik seega mitte täisväärtuslik inimene, vaid untermensch.“
Huvitav, et Makarov, kes kunagi kiitis mu artikleid, ei oska neid enam lugeda. Kes kunagi ise palju valusamate sõnadega kui mina iganes, materdas liberaale, nutab nüüd nende pärast.
Minu allegoorilise mõttekujundi aia parasiitide ja umbrohuga kannab ta argikeelde üle ja süüdistab mind konkreetsete inimeste nimetamises parasiitideks ja umbrohuks. See on nüüd küll tema enda visioon.
Mina ei alanda inimesi, mina arvustan nende tegusid ja valikuid. Suhtumist oma rahvasse ja oma töösse. Ja nende (minu meelest rumalaid) mõtteavaldusi ja eriti – omakasupüüdlikke valetamisi ja otsest rahva röövimist. Ning juhin tähelepanu nende tegude ja valikute kahjulikele tagajärgedele.
Kas see pole siis tõsi, et ühiskonda, nagu aedagi, on vaja harida, mõistlikult kujundada? Et kui me hülgame klassikalised ühiselu reeglid ja hakkame igaüks oma tahtmisi teistele peale suruma, siis ei ole me enam kultuurne inimkond, vaid egoistide kari – isegi mitte loomakari, sest loomakarjas austatakse reegleid. See “liberaalse” egoismi ülistamine on meid ju lootusetult tülli ajanud!
Mina olen kogu aeg otsinud kompromissi, mitte kaklusi! Mina ei taha kedagi giljotiini alla saata. Ma tahan inimesi mõistlikkusele manitseda.
Aga ma olen tänulik Makarovile, et ta mind Postimehes tsiteeris, ikkagi edastas ta sellega mõne minu mõtte peavoolu meedia lugejatele. Ehkki koos oma hukkamõistva kommentaariga.
Ka mina tahan siinkohal teda tsiteerida, nimelt meelde tuletada tema mõtteid sellest ajast, kui me olime temaga samal poolel rindejoont. Kasvõi selleks, et tema praegust eksitust natuke heaks teha. Soovitan teilgi, armsad lugejad, otsida aeg-ajalt üles tema kunagised südantkosutavad artiklid Objektiivist ja Uutest uudistest. Neid on seal palju.
Niisiis, aastail 2024 ja 2023 kirjutas ta Objektiivis nõnda:
“Miks teil, selle andeka ja heasüdamliku rahva lastel, on selline pöörane soov hävitada ära kõik, mida eestlased on loonud ja saavutanud oma keerulise ja traagilise ajaloo jooksul? Kes te sellised olete? Kuidas sai võimalikuks, et ausad, head, kaunid, vaimselt terved, töökad ja ohvrimeelsed emad said sünnitada selliseid tigedate, valelike, julmade aktivistmutantide Stenbocki hävituspataljone?”
“Eesti on sattunud neomarksistide raudsesse haardesse, meile surutakse peale inimvihkajalikku ideoloogiat ja tehakse seda traditsioonilise perekonna lagastamise, emaduse naeruvääristamise, naise ja mehe vastandamise ja vabatahtliku hääbumise propageerimise teel, mida kõike toetatakse rahvalt petuteel saadud võimu ja raha abil.”
“Jah, meie praegune võim – vasakliberaalid, sotsid, lehtmelased – on kurjategijad, fašistid, natsid, kes sihipäraselt suretavad välja EV põhiseadusega kaitstud rahvast, selle kultuuri ja keelt.”
“Vaatamata sellele, et peale on kasvanud uued põlvkonnad, on meil poliitikas, meedias, riigivõimus, majanduses jne tegutsemas palju lustreerimata jäänud kommuniste, kes on ühendanud oma jõud globalistide ja homoseksualistidega.”
++
“Vaadake, kui te ajate elanikkonnale kogu aeg mingit sallimatuse, ahistamise ja vägivaldsuse kelbast, siis seda võtavadki rohkem kuulda noored, mitte aga neid noori armastuses sünnitanud ja hoolitsedes üleskasvatanud vanema põlvkonna inimesed. No ei sisenda te normaalsele elukogenud inimesele, kes on haritud või kelle haritus on elukogemusele vastav, et teatrijuhi Aivar Mäe sõbralik patsutus kohtumisel kolleegidega oli mingi seksuaalrünnak.
Siis mind näiteks tuleks ju kohe kohtukulli ette tirida, kuna ma kohtumisel patsutan ja isegi kaisutan kalleid kaasamõtlejaid Uutest Uudistest – Jüri Kukke, Holger Bergi, armsaid (teiste meeste) naisi Helle-Monikat ja Evelini. Olen isegi Mart Helmet riigikogu koridoris patsutanud, sest tegemist on ülimalt sümpaatse sõbraliku inimesega. Ei ole mind seniajani keegi neist vägivaldsuses või räpastes kavatsustes süüdistanud. Ja isegi kui mingi statistikaameti tegelane hakkaks neid inimesi tunde suunavate küsimustega pommitama, pääseksin ma ikka terve naha ja reputatsiooniga.”
++
“Just meie valitsuse poolt hallatav haridussüsteem lubas tekkida olukorral, kui lasteaeda tuli mingi „pedagoog”, kes lauluga ergutas pisikesi lapsi oma suguorganeid näitama. Selle minu arvates mitte päris adekvaatse isiku promomine jätkus riigitelevisioonis, mis tegeles ka oma kasutütarde paljast jalgevahet pildistanud Marko Mihkelsoni puhtakspesemisega. Mõlemad peaksid lastele ebasündsa lähenemise eest karistust kandma, kuid kus sa sellega: neid hoopis edutatakse.”
++
“Ajalugu kordub, ja seepärast on päris kõhe jälgida, kuidas Eesti hakkab libisema 1917. aastal alanud ennekuulmatute metsikuste poole. Kui inimesi tapeti ebasobiva maailmavaate põhiselt.”
“Nii et praeguses konservatiivide ja rahvuslaste tagakiusamises Eestis pole mitte midagi uut, kõiki neid „vaenukõneseadusi” oli punaste ajastul küll ja küll, kollektiviseerimine lõhkus nii maaelu kui ka traditsioonilisi peresid. Praeguses Eestis lörtsitakse nii eesti keelt, haridust kui ka kunsti.”
++
“Bolševike ajad paistavad olevat tagasi – jälle on meid valitsemas vägivalla ja pettuse teel pukile roninud pangaröövlid ja oma rahva vihkajad. Nad jutlustavad küll võrdsusest, aga õhutavad kõigi vahenditega klassi- ja rassilist vaenu – „valgete eesti heteromeeste”, paljulapseliste perede, kristlaste, eestimeelsete inimeste vastu. Selleks maksavad nad kinni massimeedia ja impordivad meeletul hulgal Venemaalt propagandiste. Selleks kutsusid nad väiksesse Eestisse üle 100 000 venekeelse sisserändaja, kellest tõenäoliselt vaid väiksem osa on Ukraina sõjapõgenikud. Meie tänavad ujutati üle ka täiesti võõraste agressiivsete kultuuride esindajatega, ässitati eestlaste elulaadile ja eestlastele kallale hüsteeriliselt tigedad LGBT-aktivistid.”
++
“Minu naine, kes on minust 10 aastat noorem, juhtus nägema mingi Telia esindaja fanaatilist praiditeemalist esinemist, kus homoseksualiste esitleti mingi Tema Inimliku Kõrgusena. See intervjuu avaldas abikaasale sügavamat muljet, kui kõik need hüpped, vembud ja kannikate näitamised kunagise eestlaste pealinna südames. Naine ütles: „Nüüd ma saan aru, et minu lapsepõlv oli õnnelik. Siis ei tulnud igasugust saasta uksest ja aknast sisse.”
Ja ei tulnudki. Ei roninud lasteaedadesse igasugused hullunud pilguga mutid paluma lauluga poistel nokud ette näidata. Sellise tüübi oleks nõukogudeaegne kojamees sissepääsu juures labidaga oimetuks löönud ja miilitsale üle andnud, sest siis lapsi hoiti ja neid kaitsti.”
Ja nii edasi. Mida on süvariik Makaroviga teinud? Tervitan Ivani ja soovin talle peatset parenemist.
Malle Pärn
Ja lisaks ka ühe viite: https://uueduudised.ee/head-jaanipaeva-ivan-makarov-toeline-eesti-mees