21.06.2021
Malle Pärn
Sissejuhatuseks tsiteerin oma artiklit, mis avaldati Delfis 23.01.2018, “Käib rumaluse vägivald Reinsalu kallal: eesti keele oskajad oleksid tema sõnumist aru saanud”:.“Riigikogu liige Maris Lauri kuulutas, et tema ei taha elada “onuheinolikus” Eestis. Ilmselt pidas ta silmas ühes pilasaates esitatud ebameeldivat karakterit, kellele oli nimeks antud Heino, ja tegi sellest üldkasutatava üldnimetuse temale ebameeldivate inimeste meeldivatest eraldamiseks. Endastmõistetavalt, justnagu terve rahvas peaks teadma, mida tema “onuheinoliku” Eesti all mõtleb?
Vaat see on juba tõeliselt solvav! Milles on süüdi kõik Heinod, kes on nüüd korraga mingiks rõveduse ikooniks tembeldatud? Kindlasti on meil palju lapsi, kellel on väga toredad onu Heinod, ja eks ole ju koolides ka sellenimelisi poisse – kas me nüüd kleebime kõigile sildi külge? Anname veel ühe võimaluse niinimetatud “koolikiusajatele”?
Mina näiteks ei ole seda saadet vaadanud ega kavatsegi vaadata. Minu kultuurieelistused on teistsugused. Ja mina pole ainus. Milleks tekitada keelde veidraid ja kahtlase väärtusega üldnimetusi, mis nii paljusid solvata võivad? Ja kas nüüd peaks omakorda nõudma Maris Lauri tagasiastumist?”
Kuna see onuheinotamine aina jätkub, teatud kultuuritasemega inimeste jaoks ongi sellest saanud endastmõistetav stamp-kõnekujund, siis tahan ma lausa hüüda:
Kulla inimesed, lõpetage ometi ühe kena eesti mehenime läbustamine!
Juhul kui see “onuheino” tõesti oleks meil inetu käitumise sümbol, siis justnimelt teie ise käitute kõige “onuheinolikumalt”, mõnitades täiesti alusetult kõiki Eesti Heinosid!
Liberaalidel oleks kohe nagu needus peal, et nad aina teisi halvustavad selle pärast, mida tegelikult teevad ise!
Ja veel. Raivo Aeg (mees) tühistas ebakohase käitumise eest Mikk Pärnitsale antud vägivallaennetuse auhinna. Maris Lauri (naine!) andis selle ülbelt tagasi, – temale ilmselt meeldivad konkreetse nime ja pildiga seotud räigeimad, lausa jälgid roppused, tema premeerib ühe naise sõnadega vägistamist ja mitme teise naise avalikku ropusti sõimamist vägivallaennetuse auhinnaga.
Ma võin veel mõista mehi, kellele meeldib ropendamine (ehkki ma neist lugu pidada ei saa), aga iial ei suuda ma mõista NAISI, kellele see meeldib.
Ja see ropendajat lausa demonstratiivselt premeerinud naine halvustab kellegi teise “onuheinolikku” käitumist poliitikas?
Poliitilise kriitika suhtes näib ta olevat ülimalt peps, liberaalide kohta ei tohi keegi midagi öelda, aga kõige jälgimaid roppusi, (pealegi internetis avaldatud, kõigile näha ja lugeda!) tunnustab eripreemiaga?
Kas pole see kõige ehtsam silmakirjalikkus? Või ta lihtsalt ei tea, mida ta teeb? Või lihtsalt roppuste lembimine ongi “tädimarislik”? Et kui konservatiiv liberaali mikkpärnitsa kombel roppustega sõimaks, siis ta lepiks sellega? Annaks ehk viisaka käitumise auhinnagi?
Tõsi, me kasutame igapäevakeeles näiteks kirjandusest võetud kõnekujundeid. Enamasti ikka klassikast.
“Kust sa, lilleks, siia said”, mis liberaale kangesti pahandas ja mida telefännid “onuheinolikuks” tituleerisid, on ometi täiesti viisakas ja isegi armas kujund, võetud eestlaste hulgas väga populaarsest komöödiafilmist, mida võib küll lugeda klassikaks. Tänapäeval enam selliseid komöödiaid ei tehta.
Aga üks Tujurikkuja saade teles, mis pealegi kedagi naerma ei aja, EI OLE klassika ega ka mitte kõrge kunst! Poliitik ja ajakirjanik ei tohi kogu rahva kultuuri tõmmata mingi üksiku naljasaate tasemele, mille vaatajanumber kindlasti ei võrdu rahvaarvuga. Ja nendestki, kes seda kunagi vaadanud on, paljusid ei pannud see isegi mitte muigama. Seda ei vaadata ikka ja jälle uuesti nagu “Kevadet” või “Tootsi pulma”.
Mis õigusega võetakse mingi inimese nimi ja tehakse sellest negatiivne sümbol? Selline käitumine näitab hariduse ja vaimsuse (ja ka empaatia) puudulikkust.
Maris Lauri, kuidas teile meeldiks, kui me hakkaksime nimetama naisjoodikuid “tädimaristeks” ja purjus laaberdamist “tädimarislikuks” käitumiseks, kui näiteks ühe väga purjus ja inetult käituva naistegelase nimi kuskil saatekeses või seriaalis on juhtumisi olnud Maris?
Justiitsminister peaks hoolikamalt valima sõnu ja mitte laskuma oma sõnavõttudes igapäevase telemeelelahutuse tasemele!
Üldse on kurb, et paljud inimesed elavadki mingis hämaras tele-udus, nende elus on oluline koht igasugu baari ja rannamaja ja muude tõsielusarjade, ühikarottide või padjaklubide “kangelastele”.
Lennart Meri tegi meile tädi Maali, ega seegi ilus tegu polnud. Aga sel Maalil ei ole sellist selget negatiivset varjundit, me võtame seda pigem huumoriga, nagu oleks tulnud võtta ka seda ühes saates esinenud onu Heinot! Jäägu ta sinna!
Ehkki see ei ajanud naerma, oli see siiski tehtud selleks, et naerma ajada, mitte selleks, et kogu eesti rahvas hakkaks sellega üksteist (ja kõiki onu Heinosid) peksma!
Jätke onu Heinod rahule, proua justiitsminister! Ja öelge ühtlasi justiitsministrina kõigile teistele liberaalidele, et ka nemad nad rahule jätaksid!
Justiitministina peaksite ta kaitsma inimesi sellise mõnitamise eest, mitte neid ise mõnitama!
Robert Sarve ja Rita Holmi rahanõuete süsteem teid ei huvita, Marti Kuusikut te ei kaitse, naisi Mikk Pärnitsa eest te ka ei kaitse, kaitske siis vähemalt selles suvalises igapäevase ühiskondliku kujundikeele loomise “protsessis” mittemilleski süüdi olevaid Heinosid!