12.10.2019
Margus Kolga
Äsja ilmus Eesti uudistekanalitesse pealtnäha tore sõnum selle kohta et Eesti uus suursaadik Rootsis Margus Kolga andis üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI Gustafvile.
Sõnumis seisis: „Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses kinnitasid Rootsi kuningas ja suursaadik kahe riigi häid suhteid ning arutlesid kokkupuutepunktide üle ajaloos. Suursaadik tänas Rootsi riiki Rootsi-Eesti koostööfondi algatuse eest ja tunnustas Rootsi välisteenistuse toetust Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu kampaaniale. Enne Rootsi siirdumist alates 2016. aastast juhtis Kolga edukalt Eesti kampaaniat ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kohale.
Edasi kirjutati teates teistest vestlusteemadest ning avati Kolga senine justkui plekitust karjäärist. Kuid nagu meie meedias tavaline, avaldati vaid poolik tõde.
Mitte ühtegi sõna ei olnud selles pealtnäha positiivses uudises negatiivses pooles Kolga minevikus.
Meenutame siinkohal, et 2015. aastal otsustas riigi tippjuhtide valikukomisjon loobuda kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri konkursi viimasesse vooru jõudnud Kolga esitamisest ministrile ja lugeda konkurss luhtunuks.
“Komisjoni hinnangul sobib viimasesse vooru pääsenud kandidaat oma ametialaste teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest ametikohale, kuid konkursi käigus selgus asjaolu, mis kehtiva avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei võimalda esitada teda ametisse nimetamiseks,” teatas riigikantselei kommunikatsioonijuht Kristiina Tiimus lakooniliselt.
Muide, sel konkursil kandideeris Kolga kõrval ka praegune EKRE poliitik reservkolonelleitnant Leo Kunnas.
Milles siis asi seisis? Nimelt mõisteti Kolga 2003. aastal süüdi kaitseministeeriumi asekantsleri ametis toimepandud ametiseisundi kuritarvitamises, riigisaladuse avalikustamises ja dokumendi võltsimises.
Riigisaladuse avalikustamine, milles Kolga 2003. aastal süüdi mõisteti, on karistusseadustiku järgi riigivastane kuritegu ja avaliku teenistuse seaduse praegu kehtiva teksti järgi ei tohi riigivastases kuriteos süüdi mõistetud inimest enam kunagi riigiametisse tööle võtta.
Välisministeeriumis saab Kolga töötada, sest kui Kolga peale karistuse kandmist sinna tööle läks, taolist keeldu seaduses veel ei olnud.
Uudisteagentuur BNS kirjutas 2003. aastal, et kohus karistas Kolgat ametiseisundi kuritarvitamise, riigisaladuse avalikustamise ja dokumendi võltsimise eest kokku 48.600-kroonise rahatrahviga.
Kolga tunnistas end kriminaalasja eeluurimisel täielikult süüdi ja kohus lahendas tema süüasja lihtmenetluse korras.
Kaitsepolitsei süüdistuse järgi organiseeris kaitsepoliitika asekantslerina töötanud Kolga aastatel 1996-2002 korruptsioonivastase seadusega sätestatud toimingupiiranguid rikkudes kaitseministeeriumi jaoks vajalike tõlketööde tellimist oma emale kuuluvast firmast OÜ Kerti.
Kuid see pole veel kõik. Kaitsepolitsei kaalus esitada tema kohta ka pedofiiliasüüdistus, sest ta jäi vahele ka Jüri Luige ministriks oleku ajal tööl lasteporno vaatamisega.
Karistusseadustik keelab Eestis alaealiste pornograafia omamise ja näeb selle eest karistusena ette rahatrahvi või aastase vanglakaristuse, kirjutas toona Eesti Päevaleht.
Kaitseministeeriumi ametniku jalgealune muutus tuliseks, kui kaitsepolitsei otsis läbi Kolga kabineti. Muude dokumentide hulgas tulid Kolga seifist lagedale laste pornopiltide väljatrükid internetist ja internetikülgede koodid.