Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE saadik Anti Poolamets välisminister Margus Tsahknalt “moraalse kompassi kohta ehk “teie suurim suurim häältetooja tekitas ränga moraalse kahju Ukraina aitamisele, eriti vabatahtlikule aitamisele”, kuid juba teist erakonda juhtiv ülejooksupoliitik keeldus ka nüüd kompassile pilku heitmast.
“Ma lihtsalt korrigeerin teid ka siin, et Eesti 200 ei ole kuidagi olnud seotud Slava Ukraini tegevusega. See on nagu kõigepealt üks asi,” ütles Tsahkna.
Eesti 200 ei olnud tõesti MTÜ Slava Ukraini juhatuses, kuid oli nende poliitik Johanna-Maria Lehtme, kellest kujundati tänavuste Riigikogu valimiste häältemagnet. 19. jaanuaril kirjutas Delfi: “Johanna-Maria Lehtmele tegi Eesti 200 nimekirjas ruumi varasem häältemagnet.” Jutt käib Liina Normetist. Seega suunas Eesti 200 Lehtme teadlikult hääli püüdma, teades, et Slava Ukraini tollane taust aitab neil valijaid meelitada.
ERR kirjutas 18. jaanuaril: “Lehtme kandideerib Eesti 200 nimekirja esinumbrina Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa valimisringkonnas. Varem oli partei teatanud, et nende esinumber selles ringkonnas on Hendrik Johannes Terras. /…/ “Võtsin vastu otsuse, et kandideerin tulevastel riigikogu valimistel sellel aastal Eesti 200 nimekirjas,” ütles Lehtme. “Ja miks nemad? Mul on tunne, et nemad on erakond, kes annab uutele tulijatele hääle, annavad neile võimaluse. Nad on liberaalsed – meil on ühesugused väärtused. Ma palun teie toetust, ma palun teie mõistmist, et koos saaksime jätkata Ukraina abistamist ja viia see 11 kuu jooksul antud abi uuele tasemele,” lausus Lehtme.”
Selle jutu põhjal võib küll aru saada, et võib-olla ei pannud Eesti 200 tõesti annetusrahasid “huugama”, aga oma kandidaadi kaudu oli ta väga otseselt Slava Ukrainiga seotud ja kasutas ühingut poliitilistel eesmärkidel ära – neil lasub seega ka vastutus. Lehtme lubas ju kasutada erakonda Ukraina abistamisel.
Postimees kirjutas 14. detsembril: “Lehtme ei ole MTÜ Slava Ukraini skandaali asjus saanud seni veel isegi mitte kahtlustust kelmuses või omastamises. Ajakirjandus, kes küll süübis kaelani MTÜ tegevusse annetajate raha kasutamisel, ei oma lõpuni ülevaadet, kas ja kuidas Lehtme annetustest isiklikku kasu teenis.”
Ehk siis jätkab Tsahkna vana joont: ei ole midagi kuulnud, ei ole midagi näinud.
Uued Uudised