Hiljuti kirjutas ajakirjandusuurija Marju Himma tähelepanuväärsed read: “Vahel tundub, et meie avalikkuses kõlav keel annab rohkem halba kui head eeskuju ning see rikub mitte ainult tudengite, vaid meie kõigi keeleoskust.”
Himma juhib tähelepanu sellele, et võimulolijate jutt meenutab kangesti mõne keeruka toote kasutamisjuhendit, samal ajal pole kuulda, et avalikud kõneisikud, olgu nad ametnikud või poliitikud, saaksid regulaarselt keeleõpet, ning paljude eesti keel on seetõttu kaugel eeskujulikust – keelekoolitustel saaks juhtida tähelepanu kantseliidile, toortõlgetele ja lihtsalt valele keelekasutusele, mida esineb kõigil elualadel, mis moel või teisel tekste loovad.
Järgnevalt üks BNS-i vahendatud uudis “Töö riigisaladusega muutub paindlikumaks”, millest soovitavad Uued Uudised üritada välja lugeda, mis siis riigisaladuse osas muutuma hakkab.
Justiitsministeerium esitas valitsusele riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega plaanitavate muudatuste tulemusel muutub töö riigisaladusega tulevikus paindlikumaks.
Justiitsminister Maris Lauri sõnul on seaduse eesmärk tagada Eesti julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. „Eelnõuga proovime lahendada peamiselt aja jooksul praktikas ilmnenud kitsaskohti ning viia seadus vastavusse tänapäevaste kasutustingimustega,“ lisas ta.
Näiteks ajakohastatakse salastatud teabe töötlemise nõudeid, muutes need vastavaks nüüdisaegse asjaajamise põhimõtetega. Kehtivad nõuded on koostatud eelkõige paberdokumente silmas pidades, mistõttu ei ole need mõistlikult rakendatavad elektrooniliselt töödeldava salastatud teabe korral.
Samuti tehakse olulisi muudatusi otsustamistasandite lõikes, kus seni on kehtinud ranged piirangud. Laiendatakse ministri pädevust teabe salastatuse pikendamisel või selle ennetähtaegsel kustutamisel. Eesmärk on muuta asutuste tööprotsessi salastatud teabe töötlemisel ja juurdepääsuõiguse andmisel kiiremaks ja tõhusamaks.
“Paindlikumaks”, “tagada”, “ilmnenud kitsaskohad”, “viia vastavusse”, “muudatusi otsustamistasandite lõikes”, “muuta tõhusamaks” – selline kõnepruuk on mõeldud näitamiseks, et midagi toimub, aga samas ei saa keegi aru, mis nimelt.
Reformierakonna valitsemise ajal hakkab sellist “umbluud” ridamisi tulema, sest esiteks ei soovi oravaparteilased eesti keelt kaitsta ja teiseks, nad tahavad oma kahtlased tegemised just sellise sõnamulina taha ära peita.
Mis aga puutub justiitsministeeriumi eelnõusse, siis võib olla täiesti kindel, et “paindlikkus” tähendab hoopis asja veelgi segasemaks muutumist.