23.09.2020
Pärnu volikogu EKRE liikmed. Keskel Edmond Penu.
Pärnusse uue kunsti muuseumi ja Mark Soosaare algatusel Läänemere kunstisadama ehitamisega seonduv asjaajamine peab linnakodaniku jaoks mitte ainult olema aus ja läbipaistev, vaid see peab sellisena ka näima.
Küsimus ei ole hetkel kunstis ja selles, kuidas inimesed kunsti tunnetavad, vaid maksumaksja raha kulutamises ning ausas asjaajamises.
Pärnu on võtnud sooviks rajada uus kunstihoone, kuhu majutatakse nii kunstikool kui ka linnagalerii. Teadaolevalt on Uue Kunsti Muuseum allüürnikuna rendileandjale tänaseks 600 000 eurot võlgu ja keeldub rendipinnalt välja kolimast. Sellist rentniku nimetatakse tänapäeval puuküürnikuks ja tegemist on ebaseadusliku, pehmelt öeldes korruptiivse käitumisega.
Kohalik omavalitsus ei tohiks siin läbi sõrmede vaadata ja teistele halba eeskuju näidata, ajades asja läbipaistmatult ja seadust rikkuva tegelasega. Inimeste õiglustunne ei saa olla riivatud ja kohaliku omavalitsuse asjaajamine linnakodanikega, keda Soosaar kahtlemata esindab, peab olema läbipaistev.
Uue kunsti muuseum on eraalgatuslik muuseum, mis on aastaid kätt maksumaksja rahakotti ajanud.
Esmalt sai Mark Soosaar ja tema Uue Kunsti Muuseum linnalt tasuta maja rendile (Esplanaadi 10), mille nad lubasid oma saadud rendituludest korda teha. Muuseum oli viie korruselises hoones ainult ühel esimesel korrusel. Ülejäänud neli korrust üüriti kalli raha eest turuhinnaga välja, kuid lubatud remonti ei saabunud. See omakorda kulmineerus lepingu lõppemise ja hoone maha müümisega.
Nüüd soovib Mark Soosaar, et maksumaksja rahastaks tema Läänemere Kunstisadama projekti 10 miljoniga. Riik seda teha ei soovi ja Pärnul ei ole sellist raha, et korraga rahastada kolme muuseumi ehitamist, uue (Pikk 14) Multifunktsionaalse Kunstihoone, Läänemere Kunstisadama ja Soosaare Uue Kunsti Muuseumi (UKM) ehitamist või Soosaare soovil koguni Esplanaadi 10 tagasiostmist, kuniks Läänemere Kunstisadam valmib.
Miks Uue Kunsti Muuseum ei suuda end ise majandada? Toome näiteks ühe ettevõtja ja kunstikoguja Jaan Manitski, kes Viinistu kunstisadamat arendab ja mingit toetust selleks riigilt ei küsi. Kes soovib keset küla vana söökla ja poe oma muuseumiga ühendada, toob sinna näitused, kodumuuseumid, loob kunstnikele töökohad, kutsub residentuuri Viinistule, kus praktiseeriksid erinevate alade kunstnikud.
Pärnu linnas on muide ka praegu mitmeid näitusepindu, mis on eri põhjustel ajale jalgu jäänud. Linnagalerii töötab täna kitsastes tingimustes raekojas, kunstikooli rahvas käib tunde andmas üldhariduskoolides, kuna lihtsalt ei jätku ruumi ja siis keegi elab linnavalitsuse ja ministeeriumi uksi kulutades, inimestega manipuleerides, valetades kokkulepete saavutamise osas.
Mis alusel on näiteks sõlmitud riigihangete keskuses nüüdseks juba lõppenud (18 sept. 2020) ehitusleping YIT ehituse ja UKM i vahel? Mis on selle lepingu sisu, taotlus, kes on lepingu rahastaja?
Stiilis valeta, vassi, küsi palju, et vähe saada, küll omalegi midagi näppude külge jääb.
Üsna mitu eragaleriid on tänaseks tegevuse lõpetanud, kuna ei suuda lihtsalt “oma maja” ülal pidada või pole neil varsti kuskil tegutseda, sest praegu asutakse erapindadel, mille omanik näeb neile teist tulevikku.
Mark Soosaar plaanitavat multifunktsionaalset kunstihoonet Aia tänava pikendusel lahendusena ei näe.
Esimese multifunktsionaalse kunstihoone ehitamine Pärnusse näituste ja kultuuriürituste korraldamiseks on hoogu üles võtmas.
Multifunktsionaalne kunstihoone koosneb galeriidest ja näituse saalidest kogupinnaga 540 m², Pärnu Kunstikooli ruumidest ning loomemajanduse rendipindadest, kus võimalus etendada erinevaid kunstivorme: teater, muusika, tants, performance. Black box-tüüpi kontserdisaal projektteatrite, kontsert- ja tantsuetenduste läbiviimiseks on sama suur kui Kumu auditoorium.
Seal hakkavad toimuma Pärnu linnavolikogu istungidki. See on kavandatud Pärnu kesklinna, Pikk tn 14 kinnistule ja sellega piirnevale Ringi tn 2 kinnistule on kavandatud ka avalik linnaväljak.
Hoone haldajaks saab tõenäoliselt Pärnu Linnagalerii, mis on linna allasutus. Näituste ja kunstisündmuste korraldamise graafiku üle hakkab otsustama kunstihoone nõukogu.
Kui palju maja täpselt maksma läheb selgub pisut hiljem, kuid linna eelarvestrateegias 2020. aastaks on selleks ette nähtud 3,5 miljonit eurot.
Kuid Soosaarele bussijaama lähistele rajatava kunstihoone ruumid ei sobi. Ilmselt ei sobi talle kunstihoonet kasutada võrdsetel alustel, nagu teised kunstisündmuste korraldajad.
Tema arvab, et Uue Kunsti Muuseumi jaoks parim paik on Pärnu jõe paremkaldal, just seal, kus Sauga jõgi suubub Pärnu jõkke.
Peale Multifunktsionaalse Kunstihoone valmimist teine prioriteet linnal oleks muuseumi initsieeritud Läänemere Kunstisadama rajamine, millega on juba vaikselt algustki tehtud. Ning alles kolmandana tuleks kõne alla Uue Kunsti Muuseumi rajamine.
Kas pärnakad kolme muuseumit üleval suudavad pidada jäägu iga lugeja otsustada.
Täna püüab Soosaar saada ühte paviljoni ja lisahoonet Läänemere Kunstisadama sisse. Küllap on isegi aru saanud, et pärnakate kannatus on proovile pandud.
Linnakodanik arvab, et Multifunktsionaalne Kunstihoone peaks lahendama ka Uue Kunsti Muuseumi ruumiprobleemid teistega võrdsetel alustel!
Edmond Penu
Pärnu linnavolikogu liige