16.05.2022
Marko Mihkelson ei ole juba ammu kellelegi autoriteet.
Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tegi ettepaneku kasutada momentumit ja võtta meile kahjulikult Eesti-Vene piirilepingult allkiri tagasi, lükati Riigikogu 3. mai istungil, EKRE esitatud eelnõu tagasi argumendiks toodi, et see ei ole meie seadustega võimalik.
Teiste seas väitis Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond), kes on meelde jäänud ennesõjaaegse salapärase külaskäiguga Moskvasse, väitis, et see protseduur on sätestamata – Eestis kehtiva õiguse kohaselt ei olegi võimalik Eesti-Vene piirilepingult allkirja tagasi võtta.
Väide tundus nii kentsakas, et seda hakkas uurima isegi Delfi ja väitlusseltsi faktikontroll, tuvastades, et Mihkelsonil polnud õigus, otsus käidi küll välja leebemalt – nii ja naa, et Mihkelsonil on õigus, et kummaski seaduses sellist protseduuri eraldi välja toodud ei ole, aga kumbki ka ei keela allkirja tagasi võtmist.
2014. aasta 18. veebruaril allkirjastasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Moskvas Eesti-Vene piirilepingu, mis ootab tänaseni mõlema riigi parlamendis ratifitseerimist. Seega ei ole leping jõus.
Lisaks välissuhtlemisseadusele ja rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile reguleerib lepinguid üldine rahvusvaheline õigus.
Kumbki ei sätesta otseselt veel ratifitseerimata, aga juba allkirjastatud lepingust taganemist.
Välissuhtlemisseaduse paragrahvi 27 lõige 1 sätestab ratifitseeritud lepetest taganemise korra ja lõige 2 taganemise muudel juhtudel.
Sellisel juhul on lepingust taganemine võimalik valitsuse otsusel. Kuna Eesti-Vene piirilepe on ratifitseerimata, kuulub see § 27 lõike 2 alla. Seadus küll otseselt ratifitseerimata leppeid ei maini, ent selle lõike alusel on valitsusel võim taganeda ka ratifitseerimata lepingust. See peab aga olema rahvusvahelise õigusega kooskõlas.
Kuna Eesti-Vene piirileping ei ole veel jõustunud, ei kehti ka Viini konventsiooni artiklis 56 olev leppest lahkumise keeld.
Lisaks ei ole Viini konventsioonis eraldi artikleid veel jõustumata lepetest taganemise korra kohta, seega ei ole see Viini konventsiooni alusel keelatud.
Kuna piirilepe ei ole jõus, ei saa see ka luua Eestile kohustusi, sealhulgas kohustust leppesse jääda.
Väljaspool Viini konventsiooni reguleerib leppeid muu rahvusvaheline õigus ning riikide praktikast on näha, et juba allkirjastatud ent mitte ratifitseeritud lepetest on võimalik lahkuda.