14.12.2022
Foto: kuvatõmmis saatest Ringvaade
Vaatasin eilset Ringvaate intervjuud Kersti Kaljulaidiga ja mõtlesin, et ETV ei hinda piisavalt Marko Reikopi loomulikku annet. Meil pole siiani peale kasvanud Urmas Oti väärilisi inimhingede avajaid, selle asemel on meil Vilja Kiisleri punane õudustetuba, Mihkel Kärmase M.Mihkelsoni nimeline solaarium ja veel tosin intervjueeritavale truualamlikult suhu vaatajaid, aga Urmas Oti tase on ikka saavutamata. See on nagu ameeriklaste Kuul käimine: oli, ja enam ei ole.
Kusjuures kui arvestada tehnika arengut, siis tollal käidi kuul auruveokiga ära, nüüd aga ka Bugattiga ei suudeta. Siit ka moraalne õppetund paraku küll õppimisvõimetule riigimeedia juhtkonnale: hinnalised on mitte uued hooned ja ülikallis tehnika, kuhu te matate arutult miljoneid, vaid hoopis inimesed, keda te olete aastakümneid alahinnanud ja kottinud.
Kui algas intervjuu Kersti Kaljulaidiga, nägime me enda ees ennasttäis ametnikku, kes üritas näidata täielikku rahulolu selle üle, et ta saab jätkuvalt teiste kulul reisida, et teda ikka kõikjale kutsutakse ja tema osaleb mingisuguste elitaarsete eksklusiivsete poolsalajaste mõjukate kokkutulekute töös. Mis loožidele ta vihjas, ei saanudki aru. Mitte midagi ei olnud öeldud noortest ja naistest, kelle huvide erivolinik ÜROs pidi ta olema.
Kui Marko Reikop päris ka selle kohta, miks ei osale Kaljulaid valimistel, kuigi on kogu aeg andnud selle kohta mingeid ähmaseid vihjeid ja mõnele erakonnale lootustki, siis vastas külaline, et tahab kõrvalt arvustada ja et selliseid inimesi on ju ka vaja. Ilmselt on Eestis vähe veel politolooge, poliitsotsiolooge, kolumniste, poliitikatoimetajaid jne. No ju siis on.
„Riigikogu ei ole täna hea poliitika kodu,“ väitis üleolevalt Kaljulaid. Ehk tema seisukohalt tõesti – siis, kui teda ennast määrati parlamendis presidendiks, oli see hea poliitika kodu. Enam ei ole, seda enam et seal istuvad ju EV kodanikkonna poolt valitud esindajad. Kaljulaidi jaoks on see midagi pööraselt võõrastavat, sest teda ennast pole valijad ei kunagi ega kuhugi valinud. Ja võimalik, et tema postitants – osalen, ei osale – on tingitud just olukorra kompamisest: kas ikka saan piisavalt hääli, et mitte häbisse jääda? Muidu näitan ju ise, et kuningas on alasti…
Esmakordselt nägin Marko Reikopi külalisena inimest, kes on niivõrd ennasttäis, ebasiiras ja kalk, kuid kelle ebakindlust reetis täiega tema kramplik miimika, mida ei varja. Ta andis niivõrd sisutühje ja nahahoidvaid vastuseid, et Marko ütles kogunisti otse: „Ma tahaks ikka seda inimlikku poolt uurida.“
Muide, Kersti Kaljulaid lausus tema poolt eriti kohatu fraasi: „Kõik inimesed on minu jaoks võrdsed“. Jah, oleme kuulnud ja näinud: Marti Kuusiku süütuse presumptsiooni eiramine, noore poliitiku alandamine ja tema karjääri lõpetamine eos, „I Hate Them“, „shitstorm“ jne. Kõik inimesed väljaspool seda konkreetset inimkesta on võrdselt teisejärgulised.
Marko Reikop kaevandas inimlikkust edasi ja küsis, miks Kaljulaid pani oma nõunikku Kristit tund aega nutma „presidendi“ ebaõigluse tõttu? Ja siin ajakirjaniku jõupingutusi saatis lõpuks edu ja „inimlik pool“ avanes: tuli välja, et Kaljulaidil… valutas selg ja kuhugi kadus roosa kleit. „Sain selgroolülide vahele süsti, mis ei võtnud ära seda valu, ja siis tundus mulle, et meil ei ole ka seda kleiti, mida mul oleks nagu vaja,“ selgitas Kaljulaid.
„Kuulus roosa kleit oli!“ hüüatas lihtsameelselt Marko. Tajudes sarkasmi, jätkas külaline oma inimliku poole avamist:
„Palun väga vabandust, et kõik me teame, et Lennart Meril oli keeruline iseloom, ta lasi inimestel alandavalt tunde oodata, Toomas Hendrik Ilvese sassis peresuhteid olete te kõik ajakirjanikud lahanud!“ ägestus Kaljulaid. Braavo!
Kui Marko Reikop ütles selle peale, et „presidentidel on halvad iseloomud, kaasa arvatud ka Teil“, oli Kersti Kaljulaid resoluutne: „Ma ei ole sellega ka nõus!“
Saatejuht ei pannud isegi tähele, kui läks intervjuu käigus sinatamise pealt teietamise peale. Või oli see taotluslik? Ja lõpuks selgus, et külaskäigu eesmärk oli Kaljulaidist pajatava raamatu reklaam.
Väga hea partii Marko Reikopilt, kes kogu selle aja jooksul naeratas, oli sõbralikult huumorimeelne ja siiras.
Milline vapustav kontrast!
Ivan Makarov