Viimasel ajal toimunud sündmused koos vaadatuna panevad tõsiselt mõtlema sellele, mis on maailmas küll juhtumas ja kas me ikka sellele normaalselt reageerime.
Sõitsin nädala jagu tagasi lennujaamast tulevas trammis ja sattusin pealtkuulma ühe neiu ja noormehe vestlust. Umbes 20-25-aastane tüdruk teatas, et tahab sel suvel ära käia USA-s ja Madagaskaril. Noored arutasid omavahel, mida viimati nimetatud maal näha saab, ja paistis, et suurt nad sellest midagi ei teadnud. Igal juhul oli tüdruk väga põnevil.
Julgesin reedel ära vaadata internetis leviva video kahe noore eurooplanna jõhkrast hukkamisest Marokos kohalike pühasõdalaste poolt, mis algas ühe neiu karjumisega ja lõppes tema otsastlõigatud pea mahaviskamisega. Taani politsei andmetel on video tõene. Alles elu alustanud taanlanna ja norralanna viimased hetked olid ülihirmsad. Mõlema vanemad on meediale tunnistanud, et palusid tütardel mitte minna sellisele retkele.
On arusaadav, et meie inimesed, eriti noored tahavad maailma näha. Tuntud kohad pole enam põnevad ja seiklusi otsitakse tundmatusest. Maailm aga pole enam sõbralik, see muutub kiiresti ja üha ebaturvalisemaks. Suure migrantide hulga tõttu on ohtlik ka Euroopas – Nizzasse konverentsile sõitnud Eesti noormees sealt elusana enam ei naasnud, sest islamiterrorist otsustas rannapromenaadil autosõitu teha. Ohus on olnud mitmed meie eurosaadikud – Yana Toom olevat Brüsseli rünnakute ajal lennujaamas olnud, ja viimase Strasbourgi rünnaku ajal oli sündmuskoha läheduses palju eestlasi.
Kas ikka on mõtet ronida kohtadesse, kust elusana naasmine on küsimärgi all ja surm võib olla piinarikas? Seda eriti veel noortel naistel, eurooplannadel, kes võivad Kolmanda maailma meeste silmis olla lihtsalt saak! Ei maksa unustada, et paljud traditsioonilised ühiskonnad, eriti islamistlik, vastanduvad avalikult Lääne liberaalsele ühiskonnakorraldusele, pidades seda patuseks ja saatanlikuks.
Oluline roll noorte inimeste ohtudesse suundumises on ka niinimetatud sallivusleeril, kes on pagulaskriisi algusest saati Euroopasse tulijaid kujutanud õnnetute inimestena, kes soovivad vaid rahu. Euroopa naised said vastupidist tunda juba pool aastat hiljem uusaastaööl Kölnis ja edasi on tulnud riburada vägivalda meestelt, kelle lähteriikides on naine madalam olevus. Sageli on võõraste huvi eurooplannade vastu lõppenud vägistamise ja tapmisega.
Pole vist mõtet seda manitsust jätkata, sest paljud seda nagunii kuulda ei võta, pidades minu hoiatusi ekrelikuks ksenofoobseks propagandaks. Kahjuks on minu sõnade tõestuseks video, mis on Taani politsei poolt ehtsaks tunnistatud.
Ja lõpetuseks sellele trammis kohatud neiule hoiatus Estraveli kodulehelt: “NB! Poliitiline olukord Madagaskaril on ebastabiilne. Võib esineda poliitilisi rahutusi, rahvarohkeid demonstratsioone ja vägivalda, mistõttu tuleks vältida võimalikke rahvakogunemisi. Plaanides reisida Madagaskarile on soovitav jälgida kohapealset poliitilist olukorda ja meediat.”