Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees, ajaloolane Mart Helme räägib seekordsetes ajaloominutites indiaanisõdade ja metsiku lääne alistamise lõppakordist ehk Wounded Knee veresaunast 19. sajandi lõpul.
Sellega oli valgete asundused hõlmanud sisuliselt kogu USA territooriumi ning indiaanlased määratud reservaatidesse.
Tol ajal pidas indiaani hõimudega läbirääkimisi välisministeerium, kuid need lepingud Washingtoni keskvalitsuse ja indiaanlaste vahel jäid elule alla – USA rahvastik kasvas kiiresti ja uusasukaid tuli aina juurde, rajati farme, leiti tööd, avastati maavarasid ning kõik see nihutas valgete asumaid lääne poole.
Wounded Knee jõsängi lähedal asusid 1890 aasta 29. dets hommikul laagris 350 siuud, kelle pealikuks oli Suur Jalg. Nende laagrit piiras USA armee salk, kellele oli ülesandeks tehtud arreteerida Suur Jalg ning võtta relvad indiaani sõjameestelt.
Pärast lahingut lebas umbes 300 siuud surnutena, nende hulgas ka Suur Jalg. Kakskümmend viis sõdurit oli samuti oma elu kaotanud. Kui ellujäänud sõdurid asusid laipu liigutama ja matma, siis tabas neid põhjast tulev lumetorm, mis katkestas matused. Paari päeva pärast pöördusid sõdurid tagasi oma tööd lõpule viima.