Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mart Helme andis Postimehele mõista, et ajakirjanikest purskav pahatahtlikkus pole enam aktsepteeritav

-
30.03.2019
Mart Helme.
© Scanpix

Postimees on juba ammu ennast sopakana näidanud, aga imestab, miks rahvuskonservatiivid nendega rääkida ei taha.

Täna on Postimees üllitanud jutukese “Mart Helme: te hakkate minult mingit pealkirja välja kiskuma”, mille sisuks on kirjeldamine, kuidas Mart Helme keeldus poole intervjuu pealt kõmuväljaandega suhtlemast. Ehk uus sopalugu sellest, kuidas ei saadud EKRE-vastast intervjuud.

Postimehe ajakirjanik Sander Punamäe küsis erakonna volikogu istungi järel Mart Helmelt, miks EKRE keeldub “süvariigi” ajakirjandusega suhtlemast. “Ma ei tea, kas teie taga on süvariik, lihtsalt rumalus või vaenulik propagandamasin, mida dirigeeritakse võib-olla Reformierakonna poolt,” vastas Mart Helme, tuues näite, kuidas Postimees omistab erakonnale uus-Meremaa veresauna.

Kui reporter seda eitas, juhtis Mart Helme tähelepanu sellele, kuidas Postimees kirjutas Uus-Meremaa mošeetulistaja Eestis käimisest ja keevitas sinna kohe juurde ühe Sinise Äratuse ürituse. “See ei sobi vaba ja demokraatliku riigi ajakirjandusele,” ütles EKRE liider.

Mart Helme kordas naiste diskrimineerimise rünnakut ennetavalt üle ka selle, et EKRE europarlamenti kandideerijate nimekirjas õrnema soo esindajaid pole, sest see pandi paika kompetentsuse, mitte sookvootide alusel. Kui ajakirjanik avaldas arvamust, et Helme valitsusse minnes pääsevad erakonna nimekirjas europarlamenti tundmatud mehed, siis tutvustas Mart Helme Maido Pajot kui head juristi ja rahvuskonservatiivide hulgas lugupeetud meest, ning Toivo Tasat kui diplomaati, kes on 25 aastat Eesti riiki teeninud. “Eesti on muutunud riigiks, kus tahetakse, et õielt õiele lendaksid ainult avaliku elu staarid,” märkis ta. “Seda ei ole vaja, on vaja, et inimesed oskaksid oma tööd teha,” lausus ta.

Edasi küsis reporter, et kuna EKRE süüdistab ajakirjandust rünnakutes, siis kas kriitika pole vahel põhjendatud? Mart Helme ütles kindlalt, et kriitika pole kunagi olnud õigustatud. “Meid rünnatakse sellepärast, et me ujume vastuvoolu ja ei lähe kaasa liberaalse demokraatia “väärtustega”, selgitas ta, lisades, et EKRE seisab demokraatia eest, millega ei kaasne mingid epiteedid, mis tähendavad kohe kitsendusi – ja eriti nn liberaalne demokraatia.

Mart Helme tõi näiteks süüdistused rassismis, marurahvusluses, natsismis, naiste alandamises ja paljus muus, mis on üles korjatud täiesti loogikavastaselt – näiteks aborditeemas soovib EKRE mõjusamat nõustamist ja ka jutt 27-aastaste naiste ebaproduktiivsusest oli mõeldud algatama diskussiooni meie äärmiselt kehvast demograafilisest situatsioonist, kuid need teemad kruviti täiesti äärmuseni ja vales suunas EKRE vastu üles.

Martin Helme tõi räpase ajakirjanduse näiteks Vilja Kiisleri, kes paneb intervjuude pealkirjadesse üksikud kontekstist välja kistud ütlused ja serveerib need eriti räigelt, ise intervjuudes inimesi mõnitades. Kui seejärel küsis ajakirjanik, et kas EKRE-l on ebameeldivate ajakirjanike nimekirjad ja kas nad soovivad ajakirjandust piirata, siis ei jäänud Mart Helmel üle muud kui öelda: “Ärge esitage lolle küsimusi!” ja lõpetas: “Ma näen, kuidas te hakkate minult välja kiskuma pealkirja, et kirjutada: Helme ütles nii ja Helme ütles naa!”

Martin Helme on varem keeldunud Postimehega suhtlemast, öeldes, et kirjutagu omal algatusel sopalugu kokku, milleks peaks tema neid selles aitama.

EKRE poliitikutel pole mõtet olla sõbralikud ja tähelepanelikud ajakirjanike vastu, kes näevad rahvuskonservatiivides lömastamist vajavaid vaenlasi – seepärast lõpevadki intervjuud pahatahtlike leheneegritega just nii, nagu seekord. Pärast Marian Võsumetsa Sputniku-stiilis tehtud lugu tõrvikurongkäigust, kus tibiajakirjanik seostas tänavalt leitud joodikuid rongkäiguga, kuulutasid rahvuskonservatiivid selle “ajakirjaniku” sisuliselt persona non grata`ks. Ilmselt tuleb Postimehel oma õeluse tõttu edaspidi leppida ühepoolsete, ainult ajakirjaniku arvamusel põhinevate lugudega.

Vaata intervjuud SIIT