Mart Helme: Eesti ei ole tugev, sest riiki on 17 aastat juhtinud Reformierakond

Reformierakond on valimiste lõpusirgel asunud frontaalrünnakule. Sama küüniliselt nagu see erakonda tervikuna läbi kogu nende ajaloo iseloomustab. Nähes, et eestlust väärtustavad inimesed kogunevad järjest enam Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna taha, on reformerid otsustanud välja tulla oma ammuse silmamoondustrikiga – võõbata end vahetult enne valimisi sini-must-valgeks ja minna rahvuste vastandamise teed.

Kusjuures nad liialdavad, nimetades ennast eestlaste hulgas kõige populaarsemaks erakonnaks. Juba mõnda aega on EKRE maapiirkondades (kus elavad just eestlased) neist populaarsem. Ja seda vaatamata asjaolule, et maapiirkondades inimesed üldreeglina ei tunneta vene keele ja keskerakondlik-sotsiaaldemokraatliku estofoobsuse survet. Järelikult on asi muus. Ilmselt selles, et tervikuna ääremaastuvas Eesti Vabariigis tunnevad just maapiirkondadesse jäänud inimesed kõige teravamalt omal nahal reformierakondliku inimestesse hoolimatu suhtumise vilju.

Just nimelt – inimestesse hoolimatu suhtumise vilju. On ju reformierakondlased algusest peale kogu oma poliitika juures eelistanud rahvale ja rahva murede lahendamisele raha ja raha omajate murede lahendamist. Seda on maskeeritud küll turumajanduse, küll kokkuhoiuvajaduse, küll optimeerimisvajaduse, küll prioriteetide eelistamise ja jumal teab mis muude eufemistlike vajadustega, ent fakt jääb faktiks: arvestatav osa Eestist on tegusate inimeste poolt hüljatud ja sinna veel jäänud vanakesed vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Mis sellest, et neil pole enam ei poodi, apteeki ega tihti isegi mitte bussiliini, mille abil hinge sees hoida.

Ja nüüd siis peaksid need elust vaevatud ühtäkki jälle oma hääle andma Reformierakonnale, sest muidu tuleb Kremli käsilane Keskerakond? Inimesed ei usu teid enam, reformerid. Eestis on massiliselt muserdatud inimesi, kes elaksid ükskõik kelle, aga mitte Reformierakonna võimu all. Eestis ringi sõites näen, kuidas üha enam inimesi on panemas oma viimast lootust EKRE-le.

Autorollo rahvuslus

Inimesi huvitab õiglus. Ja seda kilekotte täis Autorolloga sõitvalt Reformierakonnalt loota ei tasu. Inimesi huvitab, et iga tööaasta võrduks pensioniaastaga, aga seda reformeritelt oodata ei tasu. Inimesi huvitab, et omaste hooldajad saaksid vähemalt miinimumpalka – aga ka seda reformeritelt oodata ei tasu. Inimesi huvitab, et nende lapsed saaksid ka maal kodu lähedal koolis käia, aga selle luksuse on reformerid neilt paljudes kohtades ära võtnud. Inimesi huvitab, et nende lastel oleksid tasuta pikapäevarühmad ja huvialaringid, aga see ei sobi loomulikult turufundamentalistliku reformierakondliku ideoloogiaga. Inimesi huvitab, et meie ülikoolid oleksid eestikeelsed rahvusülikoolid, aga reformerid eelistavad inglisekeelseid kommertsülikoole.

Võiksime jätkata pikalt, seda enam et Reformierakond on Eestis seitseteist aastat võimul olnud, aga jätame ja läheme tagasi rahvussuhete juurde.

Nüüd, valimiste eel, on Reformierakond siis ühtäkki rahvuslik ja nõuab koolides eestikeelset haridust. Aga mis te siiani passisite? Miks te ei tegelenud kõigi võimul oldud aastate jooksul eesti keele õpetajate ettevalmistamisega venekeelsete koolide ja lasteaedade tarvis, keelekümbluse süstemaatilise ja kõiki venekeelseid noori haarava korraldamisega, efektiivsete ja kaasaegsete eesti keele õppematerjalide välja töötamise, tootmise ja kohustusliku kasutuselevõtmise tagamisega vene koolides?

Miks te ei leidnud raha lisakoefitsientide maksmiseks nendele eestlastest õpetajatele, kes oleksid valmis minema tööle vene koolidesse ja kasvõi topeltpalkasid, priid korterit ja muid soodustusi neile, kes oleksid valmis minema tööle Ida-Virumaale? Miks te ei vallandanud vene koolide eestivaenulikke õpetajaid ja koolidirektoreid? Vähemalt neid, kes oma õpilasi Georgi lintide ja punaste kaelarättidega pronksmehe juurde ekskursioonile viivad?

Ma ütlen, miks. Sest esiteks on teil ükskõik. Ja teiseks te kardate. Te kardate nii kohalikke venelasi, Kremlit kui ka lääne sõpru. Viimastele olete te ju ennastunustavalt järjest ja järjest meie suveräänsust ära kinkinud, selleks eesti rahvalt tegelikult vähimatki mandaati omamata. Vaat see on teie eestimeelsus.

Kogu teie poliitika on tegelikult kindlustanud Eestis siin juba okupatsiooniajal alguse saanud rahvuslikku segregatsiooni. Ja venekeelsete telekanalite loomine ning nn liberaalsete väärtuste propaganda on seda ainult süvendanud. Kas te teate, miks üha rohkemad venelased ei taha enam oma lapsi eesti koolidesse panna? Sest nad ütlevad, et seal käib homo- ja multikulti propaganda, mis on venelastele veel vastuvõetamatum kui eestlastele. Kes lõhub siis ühiskonna sidusust ja külvab vaenu ning umbusku? Eks ikka need, kes demokraatia asemel räägivad liberaalsest demokraatiast.

Reformierakond “tugevdab” Eestit immigrantidega

Reformierakonna loosung nendel valimistel on Tugev Eesti. Keda nad petavad? Eesti ei ole tugev, sest seda on 17 aastat juhtinud Reformierakond. Reformierakonna juhtimisel pole Eestil ka mingit lootust tugevaks saada. Oravapartei valitsemisajal on Eestist lahkunud üle 100 000 tegusa inimese. See on Tartu jagu rahvast. Nüüd tahab Reformierakond oma orjakaupmeestest rahastajatega Eestit „tugevdada“ immigrantide ja odava tööjõu sisseveoga slaavi riikidest. Missugune silmakirjalikkus ja iroonia erakonna poolt, kes pidavat seisma eestlaste eest!

Ent Eesti ei ole tugev ka militaarses mõttes. Reformierakonna valitsused on olnud need, kes likvideerisid sõjaväestatud piirivalve, lammutasid toimiva ühtse käsuliini, luues selle asemele kaks paralleelset ja kaotasid meie iseseisva kaitsevõime tugisammastena toimivad sõjaväeringkonnad. Eriline kahjurlus on aga meie vägagi piiratud kaitseeelarve raiskamine betooni ja mõttetult kallite ja samas väikesekoguseliste relvaostude peale, samas kui meile eluliselt olulised valdkonnad rannakaitse, soomusvõimekuse ja õhutõrje osas on sisuliselt nulltasemel. Tsiviilkaitsest ei maksa rääkidagi.

On iseloomulik ja samas skandaalne, et minu selleteemalisele küsimusele riigikogus vastas tollane peaminister Taavi Rõivas ehtreformerliku ülbuse ja rumalusega: „Eesti ei kavatse sõdida.“ Mida see tähendab? Et Reformierakonna juhtimisel annab Eesti kohe alla? Seda võib tugeva Eesti apologeetidest kõhklusteta oodata.

Reformierakonna juures on kõige masendavam see, et tugevast Eestist ja eestlaste eest seismisest rääkides nad ise tegelikult ei usu sellesse. Nad on nagu kassitapp, mis suudab ülespoole ronida ainult toe olemasolu korral. Praegu on see tugi läänes, nad on sellega kohanenud ja pasundavad liberaalsest demokraatiast. Aga kui peaks olud muutuma, pasundavad nad sama sujuvalt euraasia ühtsusest ja teevad meile selgeks, et majanduslikult on meile kasulik kuuluda Venemaa mõjusfääri. Vaat nii on lood väidetavalt eestlaste eest seisva Reformierakonnaga.

Mart Helme